Kultuuri-uuringud: Kuri silm

Koobaltist kurja silma kivid.

Kõik oleme kuulnud ühel või teisel moel “kurjast silmast”, tegi siis keegi nalja või vahtis viltuse näoga, käis ehk keegi tuttav Türgis ja tõi kaasa võtmehoidja, ripatsi või mingi ehte sinise täpp-kiviga.

Indias on hirm kurja silma ja kadeda meele ees nii kaugele läinud, et sinised kivid enam ei aita. Eelkõige kardetakse, et keegi kaetab lapse ära…kadedusest muidugi, oma laps on ju kõige nummim.
Niisiis on keegi tarkpea välja mõelnud, et ainus viis kuidas tigedat ja ebaõnne toovat pilku oma silmatera pealt eemal hoida…on laps kuidagipidi koledamaks muuta.
Nõnna siis ongi võimalus tänavapildis näha kentsakaid lapsi – justnagu normaalne terve põnn, aga otsmikul ja põsel ilutsevad inetud mustad lärakad, nagu oleks keegi vildikaga bindit (hindu naiste kulmude vahel asetsev ilu- ja staatusemärk) püüdnud järgi teha, aga suht nagu viltu läinud.

Nüüd siis teate – kui keegi teie järelkasvust liigselt huvitatud on või kuidagi kiivalt silmitseb, siis kiirelt-kiirelt guaššide või markeriga tipp ja täpp peale!

“Ulataks äkki keegi seda meigieemaldajat?”
(Flickri pilt)

***

Kui lapsed mummuliseks võõbatud on, tuleb ülejäänud kodu eest hoolt kanda. Kuna majale täppide peale maalimine nii efektiivne ei oleks, kui põnnide puhul, siis tuleb kurjale silmale muud ravi leida.
Pea igast savipotiletist – neid on nii tee äärtes, slummides, käsitöölaatadel kui muudes kentsakates kohtades – saab osta omale kurja punase (vahel ka rohelise või sinise, aga harva) teravate kihvade ja sarvedega siukse saatanalise näo, mille siis maja välisfassaadile jõllitama saab asetada.
Mõjub koheselt. Nii kurjale silmale kui kutsumata külalistele, sest see mask on üsna hirmus…

Leia pildilt toores saatan.