Töö ja file koos

Olen meisterlikult suutnud endale kaevata suvekuu(de)ks sellise augu, mida täidavad – ei rohkem ega vähem kui – kolm ja pool töökohta.
Kuna Barcelona-reis kandis hoolt päevituse eest, siis ei ole mul muidugi vaja üldse enam õues olla, ei sooja ega külma ilmaga, aga et kõik tööd on arvuti taga istumisega seotud, siis tahaks ikkagi vaheldust, enne kui ma päris toolikujuline olen.
Üllatav on aga see, et mul leidub mingil müstilisel moel ikkagi aega ka muuks.

Ostsin oksjonilt nunnu kokuka, millega ma nüüd Tallinna tänavatel ringi kiman.

Olen piisavalt tihti Linnahallikatusel jalgu kõlgutanud, et põlved kriimuks tõmmata.

Käisime Nõmme seiklusrajal ja ise ka ei usu, et see tõesti mina olin, kes 7 meetri kõrgusel mingeid köietantsija trikke tegi.

Olen sulgemiseni Levikas istunud ja olen maja taga lendavat taldrikut loopinud, olen Hirvepargis sääski söötnud ja Raekoja platsis Ultima Thulet kuulanud. Kes palju teeb see palju jõuab ja tundub, et mina veel jõuan. Kuniks suve.

Ja siis on vaja jälle ära käia.

Teisipäeval Norra.
Kuu lõpuks võib-olla korraks üle lahe. Ja augustis jälle.
Järgmisel kuul Inglismaa.
Ja India viisa kehtib ka veel mõnda aega…
Ja Peter kutsus juba järgmiseks Eurovisiooniks Kopenhaagenisse.

Ja ühel hetkel on vahest põhjust Austraaliassegi sõita.

Aga vahepeal peab jälle tööd tegema. Ühte. Ja teist. Ja äkki saab kolmas lõpuks otsa. Ja see poolik ka valmis. Ja äkki siis kohe midagi uut ei tule.

Põhiline, et igav ei hakka.

Advertisements