Taksokoerad

Mul on head pealkirjad ja teemad otsa saanud, nii et jorisen siis elulistel teemadel.
Üks äärmiselt eluline teema minu igapäevaelus on taksoga sõitmine. Ei, ma ei pea silmas rikšasid, vaid kõige pesuehtsamaid taksosid, mis siin on äärmiselt tavaline:
Suured firmad hoolitsevad oma töötajate eest nii, et organiseerivad neile tööle- ja kojumineku transpordi. Mõnedel on suured bussid, mõnedel on minibussid, mõnedel on liinitaksod.
DigiCaptionsi taksopoliitika on üldjoontes enam kui lahke ja äärmiselt indiviidipõhine. Taksosid on väikesi ja suuri, olenevalt marsruudist ja inimmassist, kes selles suunas läheb. Taksod ootavad su kodu juures ja viivad su kella 4ks tööle ning lahkuvad igal ajal peale tööpäeva lõppu (olenevalt vahetusest alates kella 4st, 12st öösel ja hommikul kella 7st). Teine väga oluline element selle juures on turvalisus, mis seisneb peamiselt selles, et tütarlapsed ei tohiks olla viimane kojuviidav, st taksojuhiga üksinda taksos, kuna Indias on olnud palju inetuid intsidente, kus…noh, umbes, et taksojuht viib su üldsegi oma koju. Või kuskile võssa.
Igatahes on meil selleks tarbeks topeltturvameestevahetus, nii et üks istub admin. laua taga ja teine sõidab sinuga koju kaasa, kui taksos ühtegi kutti ei ole, kes on valmis viimane-hapupiimane olema.

Minul ei ole eriti taksostabiilsust olnud. Varemalt ei muretsenud ma sellepärast üldse, mul on Bharad samas taksos ja kui me tahtsime rutem koju saada, võtsime lihtsalt tsikli.
Nüüd kui ta enam seal ei tööta on taksost saanud pigem peavalu kui lahendus.

1)Tulemine on tore. Mul on üks kindel taksojuht, kes tund enne tööleminekut mu maja ees ootab (kuna mina olen esimene pealevõetav ja tihtipeale ainus…) ja vastamata kõne teeb kui ma liiga pikalt nokitsema jään. Taksojuht on viisakas ja ohutu – tore abielus hindu onu ja kui tema mind õhtul koju ka viiks poleks mul mingit probleemi sellest kui eskorti pole…(firmal muidugi oleks probleem, aga see selleks).

2)Minemine ei ole üldse tore.
Alguses oli meid taksos palju – mina ja Bharad, Akash, Deonne ja veel paar lisainimest, kes aegajalt teisi taksosid võtsid. Siis kolis Akash teise linnaossa ja Bharad oli kõige kaugemal elav meessoost isik nii et probleemi polnud.
Kuni tema firmast ära läks.
Siis pandi meile uus poiss, kes on ilge tubakas – taksot võtab harva, st käib tsikliga või kurat-teab-mis-luuaga ja võtab alati ilgelt kaua aega ja valetab, et võtab 10min ja siis me ootame teda mingi 45min ja ta pole ikka valmis… Igatahes, tobe.
Siis oleme mina ja Deonne. Deonne on pisitilluke tütarlaps, kes elab sealkandis kus mina varem – kus mu Šokolaadimaja oli. Mina elan sealt veel oma 5km kaugemal.
Ja tihtipeale võtab Deonne sama takso mis ta sõbrannad või läheb hoopis peika tsikliga.

Ja siis olengi ainult mina.
Ja ühtäkki on sellega probleeme. Kui taksokaaslaste vilkumine veel nii sage ei olnud, polnud probleemi. Kui see till kauem võttis, läksime Deonne’iga turvamehe juurde ja ütlesime et me oleme valmis, see totu võtab veel aega ja meil on eskorti vaja. Ja üldjuhul saimegi teise turvamehe või kompanii iga-töö-onu (jagab küpsiseid, paneb toidu välja, viib prügi, puhastab laudu, jne) endaga kaasa.
Kuni eelmise nädalani.
Deonne’i ei olnud, lollakat poissi ei olnud, olin ainult mina. Ja mina tahtsin koju minna.
Öeldi et jah, paneme su ühte teise taksosse, mis sinu kodu poole läheb. Näe, järgne neile.
Taksos küsisin siis et kuhu minnakse. Rõõmsa näoga paks tüdruk ütles, et tema on tavaliselt viimane kes maha läheb ja tema elab JP Nagaril, aga nüüd olen mina viimane.
Vana perse!
JP Nagar on Arekerele (ehk minu kodule) umbes sama lähedal kui Kristiine keskus Liiva raudteejaamale. Et nagu natuke aega sõidad küll nt Piritalt samas suunas, aga siis paned ikka jumala teise kanti.
Kes Tallinnat ei tea, okei, mingi muu võrdlus: Kohilast tulles elan mina Raplas ja siis see JP Nagar oleks Nõmme kõrts. :)
Igatahes, idee jääb samaks. Minu kojutulemine võtab 15min asemel (tuletan meelde, et kojusõit on kell 1 öösel ja liiklust oluliselt ei ole) 50min. Ja ma ei ole eriti rõõmus.

Olin nii kuri, et lubasin endale, et enam mind sinna ei panda. Enam ma nii viisakas ei ole. Kui nad minuga niimoodi teevad, siis võin haukuda küll.

Oli päev, oli teine päev ja mis ma näen – turvamees naeratab laialt ja ütleb jälle selle lollaka JP Nagari takso numbri. Ütlesin kindlalt ei ja mul soovitati meie logistiku poole pöörduda. Lendasin siis kontorisse tagasi kus vajalik mees vastu jalutas. Mina siis huilgasin muidugi mitte eriti viisakalt ja ülidramaatiliselt, et mina ei kavatse sellesse taksosse minna, ma võin ennemini koju jalutada, sest ajakulu on meeletu.
Selle asemel, et mingi tore lilleline lahendus pakkuda, ütles logistik, et ahah, pole midagi teha, ainult üks eskort on ja see läheb sinna taksosse.
Mina ütlesin et ahah, aga mina ei lähe.
Ja siis ta ütles, et okei, oota siis kuni eskort tagasi tuleb või kuni keegi meessoost koju tahab minna ja on valmis viimane olema.

Konks on selles, et mitte keegi ei ela siinkandis. Ausalt. See on äärelinn ja lõunapoole jääv ala ja kõik elavad kuskil keskuse ümber või põhjapool.

Ja siis ma ootasingi. Ootasin tund aega, nutumaik suus ja uni silmas.
Kuri olin. Ja kurb.
Ja teadsin et nii hakkabki olema.

Ja Bharad on kuri ja tahab neile kõigile peksa anda, aga ei saa aru et sellest pole abi, sest asi ei ole taksode puuduses, vaid inimjõus ja minu pärast uut turvameest palkama ei hakata.
Aga ma pean midagi välja mõtlema, sest eile ütles vana õel turvamees, et eh eh jah, ma’am, teie takso ilmselt tühistatakse üldse, kuna peale minu seda eriti keegi ei kasuta ja Deonne ja loll poiss mahuvad teistesse taksodesse ka, mis nende kodukanti viib. Ja mind topitakse täiskohaga sinna JP Nagari taksosse ja kogu moos.

Ja ma peaks minema lähen ja räägin veel kõrgemate võimudega, räägin kasvõi LA direktoriga, et kui nad oma kuramuse keeleosakonda kinni ei taha panna, siis parem käitugu nad minuga hästi ja viigu mind normaalsel ajal koju, sest ma olen printsess. Sest kui neid pakse tüdrukuid kes kahte programmi on treenitud kasutama leiavad nad ainuüksi MG Roadilt kümnetes leida, aga siukest tüdrukut, kellel on teadmisi vene, soome, eesti, saksa, prantsuse, jaapani ja sanskriti keeles, kes loeb kirillitsat ja on muidu tore ja taibukas…vat selliseid juba naljalt Indiast ei leia.