Ametikõrgendus

Alates eilsest on mul luba venekeelseid võõrdialooge kinnitada.
Meie võõrdialoogi-poliitika on senini baseerunud lihtsal põhimõttel – dialoog, mis jääb subtiitritesse võõrkeeles (nt adios, bonjour, danke, jne) sisse, tuleb kinnitada inimese poolt, kelle emakeel see on. Ehk siis mina eesti, Dahlia hispaania, Ahmed araabia ja Carole prantsuse keelt. Ja siis peaks olema nii, et Raik kinnitab saksa keelt, aga vahel tuleb ette, et ta paneb oma nime taha ka mõnele da-le või ciao-le. Ja siis ülejäänud asjad saadame Firenzesse või Montreali, kus on rohkem võõrkeelseid.
Ja siis on need sound cue-d ehk siis kuulmisraskustega inimestele mõeldud subtiitrites on sisse pandud sellised märkused nagu (räägitakse jaapani keeles) või (tänab prantsuse keeles) – ehk siis kui tekst otsest mingit nalja või tähendust ei kanna, et seda tõlkida tuleks, aga on näha, et inimesed midagi räägivad (mida teised kuuleks), siis pannakse sisse. Ja sel puhul võime kinnitada kõiki keeli, mida oskame.
Ühesõnaga, ametikõrgendus siis. Nüüd kui on spassiba, siis võin oma nime järgi kirjutada, et jah, näe, kontori venelane. :)
Ja mis selle kaasa tõi?!
See, et Firenze venelane on idioot. On lause “head isu” vene keeles ja vaja sisse panna…ja mida see Ljuuba siis teeb – saadab meile meili, et jah, okei, aga te olete valesti kirjutanud (ingliskeelestatult: priyatnovo appetita!) ja peaks olema
priatnogo apetita. No hea küll, saame aru, et kirillitsas nad teevad jah selle -ogo käändega nii, et hääldavad -ovo, aga pidagem ikkagi silmas, et subtiitrid mida teeme on inglise keeles või teistes keeltes, inimeste poolt, kes vene keelt ei tea, nii et see kuidas nad seda oma tähestikus kirjutavad ei ole mingi teema… Asi peaks olema häälduses, see on nagu transliteratsioon-kriptsiooni mõte. Vastasel juhul kui me araabiakeelseid asju kirja paneks, siis vokaale ei kirjutaks – sama asi, aga segadust kui palju. Nojah, Firenze venelane pani noka kinni ja ütles, et ju te siis seal teate paremini.
Ja siis Raik ütles, et teamegi ja kui me siin kindlad oleme, siis Annika kinnitab ära. Pidulik värk!
Väikesed rõõmud.