Päriselt ka

Öö vastu 29. augusti
Jäin eile alles vastu hommikut magama. Mõtlesin veel, et kui kella seitsmeni üleval olen, siis lähen enne magamaminekut hommikust sööma, aga millalgi kella kuue paiku kustusin ära ja taaskord ei tulnud vara ärkamisest midagi välja.

Kell kaksteist helistas Kalhan ja tahtis kokku saada. Leppisime kokku kell kaks Java Citys. Mõtlesin, et olen hirmus kaval ja lähen varem sinna, saan netis istuda ja lõpuks oma CV ära saata. Läksin enne kella ühte välja ja sain kohe rikša…ja sõitsin Brigade Roadile umbkaudu viiskümmend minutit (tavalise viieteistkümne asemel). Täiesti ulmelised ummikud olid terve tee.

Jõudsin enne kella kahte sinna ja sain umbes kümme minutit netis olla, kui wifi ära kadus ja enam tagasi ei tulnudki.

Läksime siis teisi kohti otsima, aga paistis, et see on vale päev traadita interneti otsimiseks, sest Baristas olid kaardid otsas ja kusagil mujal ei paistnud ka wifi antenni (veel) olevat.
(Ja nad nimetavad seda India infotehnoloogia-pealinnaks. Khm.)

 

Frustratsioon ajab naised shoppama või meeste peale karjuma. Kalhani peale saab nagunii aeg-ajalt sisisetud, nii et läksin kergema ja meeldivama vastupanu teed – osturetkele.

Commercial Street neelas paartuhat ruupiat ja mina sain pruuni kleidi, kahe pluusi, kahe t-särgi ja teksade võrra rikkamaks.

Vahepeal saatis Bharad mulle sõnumi, et oma e-maili kontrolliks. Tuli välja, et nende firma otsib hetkel kiiresti soome ja – te ei usu aga – eesti keele tõlke! Kuna sellega on kiire, siis oli oluline, et juba täna neile vastaksin. Kuna resümee on mul sülearvutis ja kusagilt wifit võtta ei olnud, siis saatsin lihtsalt kinnituse, et tahaksin kindlasti seda tööd ja saadan CV hiljem. Näiteks homme hommikul. Püüan Forumis neti leida.

Kella kaheksa paiku tuli Manas Java Citysse ja astusime õue mõeldes mis edasi. Minu tühi kõht pakkus Popsies’ välja – helistasin Dannyle (mis omakorda nullis meie seltskonnast Kalhani) ja saime seal kokku.

Ma söön nagu loom.

Tõsiselt. Mul on tunne, et ma söön nagu kolm teismelist poissi ja nende isa kokku – terve kausitäie kana ja aurutatud köögivilju ja siis veel pool Danny supist.

Ja siis läks Manas ära ja muidugi sõitsime Dannyga Corner House’i jäätist sööma. Sellega ületasin end täielikult – õunakook vaniljejäätisega JA šokolaadivahuga. Appi. Aga see maitses täiesti jumalikult…ei, tegelikult maitses see põrgulikult hästi ja ateistid peavad minuga nõustuma. Kes ei usu, esitan väljakutse tulla ja proovida!

Peale seda istusime Corner House’i trepil üle tunni ja rääkisime juttu. Taaskord. Vanematest, koolist, õudusfilmidest, raamatutest ja eksidest.

Koju jõudes vaatasin viis osa Metalocalypse’i – metal multikat, mis Danny mulle kõrvetas, muigasin ja siis kirjutasin selle kõik. (Ja mustikakarva ööd kodumaalt helistas – esimene kord üle pika aja emakeelt kuulda. Aitäh.)

Advertisements