Re-relokatsioon e. küüditavad mu vist koju, raisk

Sellest, et India uus tööviisasüsteem mu tööandjate moraalile sama hästi mõjub kui elektrišokiteraapia depressiooni vastu, võib aru saada, kui personaliosakonnaülem Bharadile usalduslikult räägib, et nad küll teevad kõik mis suudavad, et mu viisat pikendada, aga tema ei tohiks üleliia optimistlik olla.
Mnjah.

Tõenäoliselt tuleb puhkusele tulles pakitud kohver hoolega läbi mõelda, et suurem osa asju kohe kaasa saaks. Teise otsa võib siis kokku panna, kui kaks kuud hiljem (tõenäoliselt) turismiviisaga otsi kokku tõmbama tulen.

Igatsejad, hakake langevaid tähti otsima ja soovima, et bürokraatiaveski hoolega kõik Digikäpa mannetud katsed mind siin hoida ära jahvataks ja ma tõepoolest koju tagasi küüditatud saaks. Jõuan ehk septembriks kooligi leida. Või töö.

Või hobi.

—-

P.S. Majaomanike peret jääksin kindlasti igatsema. Nii armsad inimesed. Läksin täna üürikviitungeid küsima, mille eile allkirjastamiseks neile jätsin. Kviitungitele alla kirjutanud kahjuks veel polnud, aga selle asemel sain pulmakutse! Raamatupidajale on seda raske selgitada, aga iseenesest täitsa nunnu žest.