Üks nendest neljapäevadest

Kõigepealt käis mustlane, kes mulle kaartide pealt ennustas. Mõne aasta pärast saan öelda, kas asi vastab tõele ka või oli puhas soolapuhumine.

Siis ütles üks tuttavapoolne inimene, et ta rikub nüüd kõik ilusa ära, aga ta on minusse ikka täitsa armunud.

Siis jõin ma hästi palju piparmünditeed.

Ühtäkki rääkisid kõik inimesed baaris prantsuse keeles nagu mingi kuramuse flashmob, nii et tundsin end suhteliselt kõrvalejäetuna.

Siis üllatas üks meie püsiinstallatsioonidest mind rohkem kui kahesõnalise vestlusega. Millele järgnes käesurumine. Millele järgnes käesuudlemine.

Ja lõpuks tulin hästi kiiresti läbi pimeda Kalamaja kodu poole, täiesti tumma telefoni kõrva ääres hoides ja samal ajal kõva häälega seletades, et “no ma olen peaaegu su akna all, võid hakata ketse jalga panema”.

Advertisements