Muretaigen

Et siis vahepeal oli mingi breikdäon seoses sellega, et kogu enesekindlus kadus korraga ära. Mõtlesin mitu head päeva, et oh, ma teen absoluutselt kõike valesti või halvasti või äärmisel juhul kohutavalt keskpäraselt.

Õnneks läks üle. Mul on väga (ennast)täiskasvanulikud sõbrad, kes absoluutselt lohutada ei oska, aga vähemalt panevad mõistuse pähe.

Üleüldse on kainetel ja vähemkainetel hetkedel dekonstruktsiooni teema kuidagi aktuaalne. Kes mu algosadeks lammutas ja kes mu jälle kokku paneb? Saan ise hakkama või jäängi pusleks?

Muuhulgas hakkan autot ostma.