Esikujuuksur ja elutoakosmeetik

On pühapäev tore päev, siis isa töölt koju jä’eb… (Ma vähemalt loodan nii. Ja head isadepäeva siinkohal ka.)

…igatahes  mida siis üks naishing ikka muud ihaldada oskab kui suurt pesupesemist ja koristamist. Kui kella 1ks endiselt elektrit ega vett ei olnud, saatsin selle plaani pikalt ja leppisin Dahliaga beibetamise kokku. Saime MG Roadil kokku, sõitsime Cambridge Layout’ile väikesesse ilusalongi. Kui see oleks baar, siis ma ütleks, et see oli kahtlane… Kui tegu on ilusalongiga, siis…ma ei tea. Siuke naljakas oli, nagu oleks keegi omale koju ilusalongi teinud. Ja siis on nii, et võtad ukse juures kingad jalast ära, istud tooli ja lased sonksi teha või siis purjetad otseteed tahatuppa, kus sind kuskile kušetile istutatakse, saunalina sülle pannakse ja suure silmapesukausiga vett tuuakse, kuhu siis oma käpad sisse torkad. Selle nimi on maniküür.

Meil oli kaks eesmärki – teine oli tõepoolest see kodukootud maniküür. Minu jaoks oli esimene eesmärk see pikk karvane päevakoer kontrolli alla saada, kes mu silmade kohal lookleb. Kuna ükskulm ei ole eriti ilus, siis on vaja, et keegi selle jälle ilusaks ja kahte ossa niiditaks.

Maniküüritädid olid ka muidugi ooper omaette. Dahlia küüsi viilis siuke tailanna välimusega tädi, kes aegajalt küsis kuidas tal läinud on ja miks Shannon täna ei tulnud – jah, Dahlia on seal vist püsikundena kirjas. Minu küüsi näris jube ilusate suurte juustega tädi, kelle esihammaste vahe oli nagu jalgpallivärav. Aga jube lõbusad olid. Kušeti kõrval oli sahiseva pildiga telekas, kust mingi Shah Rukh Khani film tuli, mida tädid vahepeal nii hoolega vaatama jäid, et viilimine jäi pooleli.
Igatahes ütles hambavahe-tädi mulle, et küüned on prantsuse maniküüriks liiga lühikeseks… Aga tegi ikka. Joon tuli natuke jäme jah selle tõttu, et pidi selle mulle küüne peale joonistama, mitte lihtsalt väljakasvanud osale valget peale kraapsama.
Aga kogu see masseerimine ja poleerimine oli väga tore. Ja maksis ainult 150 ruupiat. Jube spa, onju.

Peale seda viskusin siis juuksuritooli, kus kolmas naine, niit hambus, mu karvaseid kulme piirama tuli. Ma ei tea kas asi on selles, et mul oli neid nii palju või selles, et ma jubedalt viiksusin ja visklesin (kuidagi ERITI piinarikas oli see täna), siis rohis ta ainult üleliigse ära – piirama ta kulmupeenart ei hakanudki. :)

Toredus.
Peale seda kolistasime natuke aega Garuda Mall’is, siis sõitsin järgmisesse…Forum Malli, kus ma Bharadit ootama jäin (muidugi jõudsin mõlemas kaubanduses midagi osta…khm) – ja siis lõpuks koju tulime. Aa, ei. Reliance Mallis käisime ka ka ostsime süüa. Palli-malli…
Tegin suure koorma praekartuleid, mis ka pühapäeva lõppu tähistama jäid. Nüüd lähen vist ära magama.