Head read

Nii palju on ümberringi säärast tuskatekitavust, et raske on hingata. Õhk lihtsalt ei jaksa ennast läbi suruda – hingetoru on mürgist musta muret täis ja rinnal lasub mitu tonni rusuvaid rususid.

Aga kirjutada tasub ikkagi vaid headest asjadest.

Näiteks sellest, kuidas me Ele soovil, havi käsul kõik Teatri- ja Muusikamuuseumis väntorelile loo kirjutasime. Andekad ja ilusad inimesed, ah, meid küll!

Või sellest, kuidas ma teada sain, mida inimesed “väljas” teevad.

Ja kindlasti sellest, kust saab Tallinnas kõige suuremaid pitsasid koju tellida.

Tegelikult isegi sellest, et Tallinna Keskkriminaalpolitsei uurijad on äärmiselt viisakad…

Ja ema sünnipäev Roosa la Mannas oli ka imearmas. (Palju õnne, eksju, kallis väike ema!)

Jamasust võib ju olla, aga on ka muud. On kergust. Ja armsust. Ja natuke rohkem naeratamist.

 

“Mis me siis nüüd oleme?”
-Jack