Meil maal vol.1

Võttis kaks päeva jubedat rähklemist ja kastidega treppidest üles-alla jooksmist ja asjade ärakaotamist ja unustamist ja vaevatult ohkamist…

…aga siis muutus kõik vaid mõne tunniga. Kastidest voolasid välja värvilised ja kodused ja ilusad asjad. Ehitus- ja aianduspoest kolis meie juurde suur hulk rohelust. Räsitud tapeediga seinad said pilte ja plakateid ja pisikesi riiuleid täis.

Ma ei ole kunagi eriline osavnäpp olnud või kätega midagi valmistada osanud. Aga paistab, et nüüd pusisime kahepeale suisa kodu valmis.
Tegemist jätkub siin veel pikaks ajaks, alati saab midagi parandada, midagi juurde ehitada, midagi istutada, midagi kihvtimaks teha. Või siis saab tasakesi mõrušokolaadi-karva nahkdiivanil istuda ja tasast tilinat kuulata, kui ümmargune alumise korruse kass oma geomeetrilist karvast keha vapralt trepist üles hiivab, et meie potililli näsima tulla.

Ko-hu-ta-valt õnnis on olla. Hommikust õhtuni.

Advertisements