Mitte kolmekuningapäevast

Ma ei hakka mingit aastavahetuse-umbluud kirjutama. Lubadusi ei andnud, kokkuvõtteid ei teinud. Eelmine aasta oli aasta, alanud aasta on ka aasta. Neid on olnud ja tuleb veel. Kõik on veidi erinevad.
Üle-eelmisel aastal püüdsin kassi kodustada, aga ei saanud hakkama. Närb tunne jäi sisse.
Eelmisel aastal kodustasin Lõvi – sellega on siiani päris hästi läinud.

Ühesõnaga. Tegelikult tahtsin hoopis sellest rääkida, kui viril ma olen. Igasugused haigusolukorrad on alati nõmedad, mõned isegi veel kohe eriti nõmedad. Mul on siis nüüd üks nendest espetsiaal-nõmedatest. Ja siis ma olen selline kohutavalt viril ja muudkui olen pea teki sees ja haletsen ennast.

Ja siis tulebki kaks momenti sisse, miks lõvid on paremad kui kassid:
Üks on see, et nad ei hakka sind üleliia nunnutama, nii et lõpuks sa ei viitsi ka ennast üksinda muudkui haletseda, kui keegi teine ei haletse.
Ja samas pakivad nad su pikemalt mõtlemata (uude!) autosse ja sõidutavad Raplasse arsti juurde.

Et isegi kui on jonn ja väsimus ja ümberringi tuleb mingit külma ja vinguvat vaibi, siis tegelikult on ju kõik hästi.

P.S. Auto sai ostetud. Teise, mida vaatamas käisime ja peaaegu kõige ebapraktilisema, mida kaalusime. V6 mootoriga SEAT Alhambra. Välja näeb nagu suure pere mahtuniversaal, edasi läheb nagu vormel. Kütust kalla nagu kaevu, ikka ei piisa.
Aga rooli taga on igavesti rahulolev loom.

P.S.2. Ja siis et mina lähen autokooli. (Jah. Jälle.)

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s