Topski

Mis toimub on see, et ma otsin ikka veel Õiget Kohta.
Nähtavasti ei saanud selleks ülikool. Mul on poolelijätmiseks (jah.) mitu põhjust – üks materialistlikum ja jaburam kui teine, aga sellegipoolest on asi läbi mõeldud ja otsustatud.

Nüüd teen ma kõige irratsionaalsemaid otsuseid maailmas ja sellest kasvavad välja suurepärased võimalused.

Et kui võtta inimene, keda on hirmus lihtne oma silmis ja mõtteis koletiseks muuta ja siis temaga…näiteks reede õhtul koos välja minna.
Siis võib juhtuda, et on päris lõbus.

Ja võib juhtuda, et sa leiad töökoha. Mis algab järgmisel päeval. Ja mis võib omakorda äkki ollagi See Koht, mida sul praegu üheski üürikorteris, baaris ega ilmselt isegi kellegi mõtetes või südames ei ole.

Aga! 13-tunnine proovipäev Topsis sai läbi suurte kallistuste ja juutuubi-diskoga. Seal on soe ja seal antakse süüa ja see on kodust minijalutuse kaugusel.

(Miks ma sinna juba varem ei läinud? Miks külmad kõledad keldrid ja kartulivahvlid, miks katkised inimesed ja jaburad töötunnid?
Jõudsin minijalutuskäigul tõdemuseni, et minus elutseb väga tugev masohhism, mis nõuab aina lõviu.
Eks ma siis lihtsalt muudkui maksan…)