Seitsmesed uudised

Levikal on uus omanik. Ei oska vaimustuda.

Mulle pakuti utoopilist tõlkeprojekti. Vist võtan vastu. Polegi ammu sedalaadi stressis olnud. Natuke nagu tunnen puudust.

Sügisel Durrelli radadel Korfule. Nii vist enam ei oskagi, et tulevikku mingit reisivaia ei löö. Tuleb säänne kaaluta olek sisse.

Loen jälle ja mõtlen kirjutamisest. Ja käisin ebateatris “Vanamees ja meri” vaatamas. Ikka veel ei tea kuidas suhtuda, aga pigem vist meeldis. Ehk siis lasen pisitasa kultuuri sisse, toidan vaimu, kergitan laupa. On ka tagumine aeg.

Nädalavahetusel hullasime Merlega rapsipõllul.

Kisub suveks.