Uut-tuut-tuut. 1/12 – Jää veel

Et elul oleks värvi, kehal kasutamise jälgi ja mälul, mida töödelda, olen asunud täitma 12-sammu programmi. Ei, mitte seda alkohoolikute oma. Natuke sarnast Ele 30-aastaseks saamise teemaga – ehk siis proovida iga kuu vähemalt üht asja, mida pole veel proovinud ja alustada suisa enne, kui 30 kümne kuu pärast kukub.

1. peatükk
JÄÄ VEEL

Sõber Raido talisupleb juba mitu aastat ja korraldab Pirital seda rõõmu teistele ka. Kuna ta on kuratlikult raju inimene, siis mõtlesin, et külmal veel võib sellega midagi pistmist olla ja käisin veksli välja, et mine tea, äkki tulen ka kunagi. Ise muidugi ei uskunud ennast sugugi.

Noh. Kunagi oli täna.

Bikiinid selga, Piritale ja kui ma minuti või nii pimedat nagiseva jää all seisvat vett jälginud olin, ütles Raido, et kaua serval passimine ei olevat hea idee. “Roni sisse.”

Päevituste väel 2-kraadises külmas on loll niisama passida jah, aga ega see 0,5-kraadisesse vette mööda libedat redelit ronimine ka palju loogilisem ei ole tegelt. Seisin kaelani vees, jäätükid ümber pea hõljumas ja ahmisin õhku.
Raido vaatas üleval kella.
“Khui…aah…khaua…aaaah…mhaa…shiin…(happppiiii)…holnud…aahhh…holen?” hingeldasin ma peene häälega.
“Noh,” muheles tugiisik kõrgemal. “Umbes…mmm…”
“Nooh?” kiljusin ma august.
“Viis sekundit?”

Hüppasin veest välja ja komberdasin tuimadel varvastel 60-kraadisesse sauna. Muud tunnet ei olnud, kui et jalad pisut tulitasid.
Minutit 15 hiljem läksin teisele ringile. Seekord püsisin vähemalt 30 sekundit vees ja ronisin siis tükiks ajaks sauna, mis üsna kiiresti ka teiste talisuplushuvilistega täitus. Kui tükk aega oma varbaid mudinud ja teiste jutte pealt kuulanud olin, pani coach Raido ette, et käiks ühe korra veel ära ja laseks jalga. Tema sulistas 10-meetrises “basseinis” ja mina lugesin üksi tünniga piiratud jääaugus kiunudes omaette 40-ni. Siis aitas. Siis oli täitsa külm.

Sauna enam ei läinud, vaid jätsime värinad sisse ja sõitsime linna tagasi.

Tagantjärele mõeldes oleks muidugi võinud sinna sauna ennast uuesti pressida, sest istusin pool tundi teetassiga ja kaks tundi ahju ääres enne kui värinad üle läksid. Aga tunne on hea. Tugev, rahulik energia, mis sealt sisse voolas ei ole siiani kadunud.

Soovitan: kõigile, kes arvavad, et see on hästi hirmus. Minge ja pettuge. Ei ole.

One response

  1. Läksin mina peale jõulupühi lumisesse rappa ilulema – tuul tuiskas ja lumi sadas. Keset raba teadsin levat järvekese …. ja parasjagu lupsas sinna ujuma üks mees, naine oli juba veest väljas ja pani riidesse. Lähim saun on ilmselt vähemalt 5 km kaugusel :) Hullud ajad sünnitavad hulle inimesi. Tuul muudkui puhus ja lumi muudkui tuiskas. Ja see mees muudkui itsitas seal jääaugus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s