Lubadusi ei anna

Ärkasin uue aasta esimesel päeval üles äärmiselt tühja tundega.

Ühest küljest oli see mõneti tänuväärne. Tekkis tunne, et olen oma eelmise aasta sabad peaaegu kõik suutnud ära lahendada…või lihtsalt maha raiuda. Teisalt oli kerge kaaluta olek, et mida siis nüüd üldse peale hakata.
2014 oli hämmastav. Ma ei tunne seda inimest, kes ma olen, enam ära. Otsused ja otsustamatajätmised ei allu mitte mingisugusele tuttavale või sissetöötatud loogikale ja ometi ei kahtle ma neis pikalt.

See oli ellujäämise aasta ja mitte ainult autoavarii mõttes.
See oli kohutavalt paljude uute inimeste aasta.
See oli lõhkumist ja tuimestamist ja teravust täis aasta. See oli pettumusi ja ehmatusi ja valusaid samme täis aasta. See oli aasta, mille enamik ilmselt hiljemalt ülikooli ajal läbi elasid ja millega mina alles nüüd alustasin.


(Google oli abiks)

Aasta vahetus kohas, kus ma ennast kõige paremini tunnen. Vahetus nii, et enamik inimesi ei tundnud mind ära ja DJ-puldis korraldatud showle tagasi vaadates on see ilmselt päris hea.
Inimestest ei saa üle ega ümber. Viimaste kuude jooksul on (baari)elu isevärki bingopallimasina kombel toiminud, mis ebaühtlaste intervallidega, aga tihedalt, erinevaid ühendusi välja sülitab.

Tegele nendega. Äkki võidad.

Kuid kui ei paista, et võidaks ja kõike saab liiga palju ja peaaegu kõik, kaasa arvatud sa ise, on tundmatuseni muutunud, siis on vaja leida midagi püsivat ja sellest kinni hoida. Isegi kui see on asi, mille tõttu üldse kõik muutuma hakkas kõike muutma hakkasid.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s