Hoidke mu hobuseid

…mul omal ei ole selleks lihtsalt aega. Ega vabu käsi.

-Nädala alguses tõlkisin ekperimentaalkirjandust, koostasin nädalakirja, tõmbasin selja ära ja valmistusin ajalootunniks.
-Kolmapäeval andsin Kohila koolis kuuendatele-seitsmenda(te)le klassidele India ajaloo loengu. Aulas ja puha. Oli väga armas kogemus, ennekõike ilmselt õpetajatele ja mulle, aga kui mõnele lapsele kasvõi üks asi India kohta meelde jääb, on asja ette läinud.
-Edust tiivustatuna lubasin järgmisel päeval Kuristiku gümnaasiumis ka tundi anda. Seal nii edukas ei olnud, aga olen endiselt elus. Ja lapsi enam eriti ei karda. Ühtlasi leidsin end Ülikoolist järjekordselt koosolekut, aga sedapuhku mitte niisama vaikselt noogutamas, vaid koosolekut juhtimas. Asi on tõepoolest sealmaal, et ma nüüd enamvähem tunnen teemat ja minult eeldatakse aina rohkem. Preemiaks kutsuti mind ka arendusprorektori juubelipidustustele sööma.
(Note to self: Pane igaks juhuks alati midagi korralikku selga, kui Ülikooli lähed – ainsana teksadega olla mingil pühal üritusel on kergelt piinlik.)
-Järgmisel päeval veetsin peaaegu inertsist kogu päeva Ülikooli seinte vahel, õpetasin veebi ja sõin salaja filosoofia konverentsilistele mõeldud nuudleid. Ja kuulsin üllatavaid uudiseid. Seejärel veetsime prantsusepärase õhtupooliku, siis laisa õhtu ja lõpuks Kati juurest läbi lume sahiseva koju tatsudes läks uni ära, nii et soostusin reede õhtu puhul noore inimese kombel ka pidutsema minema. Läksin. Tantsisin. Vaatasin inimesi. Lõpetasime (nagu ikka ja alati) Levikas. Tantsisin. Vaatasin inimesi. Sain ühelt noormehelt töö- ja lõbupakkumise peaaegu ühes lauses. Keeldusin lõbust ja jäin ka tööst ilma. Mis seal siis ikka. Dialoog oli kuldaväärt – panen selle kunagi romaani sisse. Või kes oodata ei kannata küsib järgmine kord kui kohtume.
-Mõned tunnid und ja siis oli juba vaja ürgkoju Miku sünnipäeva tähistama minna. Ja siis jälle kohe linna tagasi.
-Ja silmapilgutus ja masinatäis pesu ja uus pluus ja porgandikook ja Näosaate-finaal hiljem on nädal otsa saanud.

Ja kogu nädalat on saatnud minimalistlik veebijärelvalve, mis kõik minu sõnad ja teod heaks kiidab.

Ees ootab teater ja pidu ja komöödia ja töö ja töö ja töö ja siis juba lennuk.

2 responses

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s