Rootsi metsas: 4. Kõutš mii!

(neljapäeva jätk)

Päeva teine pool oli väga tore – meil tuli viimaks paarikaupa coachingu sessioon läbi mängida ja ruumis ringi vaadates, kellega võiks seda teha, avastasin endalt Jonase küsiva pilgu.
Jonas on Bremenist, sama vana kui mina ja sama sarkastiline kui mina, mis on täiesti suurepärased omadused heaks tiimitööks! Naeratasin, noogutasin ja läksime õue istuma. Leppisime üsna kiirelt kokku, et mina esitan probleemi või väljakutse ja tema on coach.
Esitasin oma dilemma ajanappusest, tasakaalutusest töö-aktivismi-intellektuaalse väljakutse vahel ja sellest, kas ma peaksin tihedast töötamisest ja keskuses vabatahtlikuks käimisest hoolimata ülikooli astuma. Kahe tunni jooksul heietasime pikalt laialt mu elu ja tahtmisi ja ideaale ja tegemisi, naersime hirmus palju ja minu skeptilisuse suureks üllatuseks andis ta mulle ka koduse ülesande, mis tundub väga paljulubav ja potentsiaalselt abistav.

Sessioonist kokkuvõtted tehtud, pudenesime laiali, aga et mina olin lõunasest suplusest nii õhinas, ajasime rahva kokku ja läksime uuesti. Seekord tegin ikka ujumisliigutusi ka ja kuigi ma liiga kaua vees ei olnud, oli see tõsiselt mõnus. Pisut päikese käes peesitanud, panin jälle kuivad riided selga ja suundusime õhtusöögile, mis meile seekord suisa lauda kanti:
Soolalõhe tartar kastmes leival jogurtikastmega ja vasikafilee kartulikoogi ja kastmega, kõrval ahjusküpsetatud ürtidega tomat. Issand ja appi. Söömise vahel lugesime oma eilseid haikusid ja rääkisime maast ja ilmast. Muuhulgas sõlmisid Alessia, Jonas ja Hannes kihlveod kas võidab Itaalia või Saksamaa (Alessia pakkus täpselt, et Itaalia võidab 2:1, nii et Jonas peab talle kaks drinki ostma ja Hannes kannab tema kohvrid homme hostelisse).

Õhtune programm kujunes samasuguseks nagu varem, kus lihtsalt puhketuppa kogunetakse ja punditi juttu aetakse…ja tõesti kõigest. Sõime šokolaadi ja rääkisime Angela Merkelist, poliitikast, inimõigustest, lapsendamisest ja abielust, jne.

Kuna see pidi meie viimane õhtu Engelbrektstunetis olema (järgmisel päeval Stockholmi), ei tahtnud ennast kohe üldse lahti rebida ja läksin magama alles millalgi peale kella 1, aga…noh. YOLO või kuidas öeldaksegi.

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s