Phuhh!

Ja olengi tagasi.
Justkui peaks vabandama, et NII kaua ära olen olnud, aga sai ju ette ka hoiatatud. Kahjuks telefoni kaudu veel blogida ei saa, muud asjad saab juba kõik Nokkija kaudu aetud.
Nüüd olen natuke magada saanud ja natuke pilte vaadanud – loodetavasti ei käi vint maha ja ei ole nii nagu kõigi eelmiste reisidega, et kuulete ainult esimesest kolmest päevast. Teen ilmselt vähema jutu ja pikemate postitustega – hulgem pilte, peamisi muljeid ja vähem “kell 3.34 sõime mõlemad kaks chapatit ja võtsime rikša järgmisele tänavale”-stiilis detailjutustusi.
Üldkokkuvõttes võiks reisiga rahule jääda – negatiivne on praegu veel üsna värske haav ja positiivne settib kauem, aga lõppeks jäävad peamiselt ikkagi meelde toredad hetked. Sõnaga, Rajasthan on mitmekülgne ja seal on suuri kontraste. Ja inimesed… Noh. Inimesed meeldivad mulle Bangalores ja üldse Lõuna-Indias rohkem. :) Aga need võrratud värvid ja ehitised ja ajalugu, mis sellest kohast õhkab… Oo. Jaisalmer, Jodhpur, Jaipur, Ranthambore ja tagasiteel veel UPs Agra oma India pärli, Taj Mahaliga…

Sain ikkagi hulganisti toredaid elamusi, pilte ja mõningaid meeneidki, toredaid jutte, mis lõbustavad kuulajaid ilmselt veel aastate pärastki ja kindlasti tubli nurgakivi elukogemuste pagasisse, mis puudutab enda piiride tunnetamist ja edasiste plaanide tegemist.

Lisaks reisielamustele oli esimene päev tagasi tööl üsna mõnus, sest mul oli selleaastane arenguvestlus, mis üle ootuste hästi läks. Nõutavast 75%-st, et olla sellisel tasemel töötaja nagu vaja, sain mina 80%, mis tähendab, et olen ilge oivik ja muidu tore inimene, kes mõnes asjas rohkem teeb, kui kästakse. :) Kiitust on ikka tore kuulda ja küll ma selle sisse kasseerin kui mai lõpus jälle puhkama tahan minna.

Täna, laupäeval, käisin taaskord tööl ja tagasi kodus jõudsin lõpuks kompsud lahti pakkida ja esimese laksu pesu pesta. Kui t-särgid välja võtsin, sain kõvasti vanduda. Polegi veel sellist lollust teinud, et suurema osa oma valgeid t-särke kollaseks pesen. Nojah. Juhtub ikka. Katsun siis valgendajaga asja parandada, aga kui ei saa, siis kannan helekollaseid. (Kuradi oranž top, noh!)

Igatahes püüan homme siis esimese otsa üles laadida – jääge lainele. Niipea ma jälle ära ei kao.