Pühapäev

Taevas oli täna üleloomulikult sinine, kui me hommikul tsikliga Malleshwarami poole kimasime, et mulle kauaigatsetud Mangalore kukleid leida.
Peale eelmise aasta lõpus toimunud retke Kundapuri, olen igatsenud seal hommikueineks söödud pehmeid ja magusaid kakke. Kahjuks on tegemist regionaalse ampsuga, mida Bangalores nii naljalt ei leia. Isegi kui seda kuskil pakutakse, on suurem tõenäosus kohalikelt mangalorelastelt küsida, kui interneti peale lootma jääda. Teada värk ju, et otsingumootor annab sulle kõik sushit ja panna cottat pakkuvad restoranid, aga seda, et Uulu sööklas neljapäeviti karamellkisselli saab, seda teavad vaid kohalikud.

Igatahes leidsin peale pikka peilimist kolm ähmast viidet Malleshwarami ümbruses asuvatest Mangalore toitu pakkuvatest…ee…söögikohtadest, nii et läksime kuklijahile.

Tund hiljem venitasin juba oma kipsi teiselpool lauda asuvale toolile ja haukasin tulist banaani puri’t, ehk tõelist Udupi kakku. Ja oli täpselt nagu päris! Oi õnne ja rõõmu, sõin lausa neli tükki. Kes teab millal jälle saab.

A vot pilt on guugeldatud

Pühapäev jätkub kultuurselt Tšehhovi “Onu Vanjat” lugedes.