Okasroosikese saaga lahendiks (?)…

…saab ilmselt selline leige diagnoos nagu viirusliku mononukleoosi järelkaja, mis tihtipeale esineb nädalate või koguni kuudepikkuse väsimusena. Nojah, niipalju siis sellest. Meenutades tuleb küll selle aasta s*** septembrikuu meelde, kus ma 30st päevast vähemalt 25 haige olin – mandlid põletikus ja nina tatine ja isegi palavikupoiss vist tuli koputama. Keegi mulle toona ei öelnud, et voh-voh, see on mononukleoos – ole ettevaatlik, muidu oled ülejäänud aasta Okasroosike.

Aa, ja kui ma nüüd 500 ruupia eest tablette ära söön ja asi paremaks ei ole läinud, no siis on ilmselt ikka depressioon.

See on peaaegu juba nagu Rapla polikliinikus, kus hirmsate kõhuvalude käes vaeveldes pidin kuulma kõrvaltoast käsi peseva kirurgi kommentaari õele: “Ega ma täpselt aru ei saa, mis häda on. Aga näis, kui günekoloog ka midagi ei leia, siis lõikame vähemalt pimesoole ära.”
Mnjah. 21.sajandiks, kus järgmise aasta detsembris maailmalõpp peaks tulema ja 80ndatel vändatud kosmosesaagade järgi kõik skafandreid peaks kandma peaks ikka vähemalt meditsiin seal maal olema, et enam ei arvata, vaid teatakse, mis inimestel hädaks on.

Krõbistan senikaua kärtspunaseid tabletikesi ja loodan parimat.
Trennis käima ilmselt ei hakka. Ja niipea ilmselt rohkem pildis ka ei ole, und keegi ju ära ei ravinud.

3 responses

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s