Alice Kassiarmastaja vs the Teisipäev

Täna oli jälle selline duaalne päev, et ei teagi kumbasse lahtrisse linnuke teha, kui keegi käsiks niimoodi kohe hinnata. Oli korralik kotitäis porgandeid ja oli korralik kubu keppi keppe (- peaks ilmselt muusuguse metafoori leidma).

Söök oli tööl öka ja töö ise oli igav.
Aga elu tuleb põnevaks teha ja vaatasin hoopis filmi.

Scott Pilgrim vs the World – pole jällegi ammu juba mõnest filmist nii palju rõõmu tundnud. Isesugune ja lõbus, mitte ilmselt masse meelitav, aga samas mitte nii indie et kuskile PÖFFi nurgatagustesse kaduda. Kahtlustan, et Michael Cera ja naljaka saundträki tõttu hakkaks mõni seda samasse riita suruma näiteks Superbadi või Junoga, aga film on nii palju vahvam kui need kaks – taaskord, ainult minu arvates.
Koomiksilik ja kiire, palju efekte ja arvutimängulisust, kentsakaid tegelasi ja naljakaid bände täis film – annaks kohe täitsa 9/10st, kui numbreid vaja oleks.

Ja ilmselt läheks jupike päeva helgematest hetkedest ka Giorgioga seotud rõõmude lahtrisse, sest ta on lihtsalt NII positiivne. Püüame talle nüüd mingi jõusaali või Bollywoodi tantsu trenni leida, sest nähtavasti on tal hotellis surmigav.

Ja siis muidugi ka see…

Hello Kitty…

NOM!


Solgipange sina sädeleb kiisu silmades nagu kevadine taevas.
Ilu on väikestes asjades!