Kassikaliselt kahenäoline esmaspäev

Ärkad liiga vara üles – magad sellevõrra kauem kui uuesti uinud.
Kuigi kaerahelbepudrust on siiber ei hakka ikka plõksima, vaid sööd topeltmoosiga terve taldrikutäie hommikulõunaeineks.
Paned ilusad riided selga ja lähed tööle – esimese asjana näed, et ilma sulle ütlemata on keegi su monitori ja arvuti hoopis teise kohta tõstnud. Samas tass ja aukirjad, sahtlitäied pahna ja veepudel on puutumatult võõra arvuti kõrval. Ega’s midagi, logistasin ratastel sahtliboksi oma uue laua juurde ja sättisin asjad sellel kodusemaks. Väiklaselt läksin ja rebisin vana koha seinalt oma Alice’i raamitud illustratsiooni ka maha, mille Raad mulle kunagi kinkinud oli – kunst tuleb minuga uude kohta kaasa!
Istusin välkuvate silmadega uues kuubikus ja püüdsin selles positiivset leida: Soojem on keset kontorit vist ja mõned vahvad inimesed on lähemal, aga… Ikkagi.
Öeldi, et tööd mul ka ei ole, nii et rebisin huumorit, rääkisin Tanyaga ja Giorgioga ja Ivaniga ja kõigi muude inimestega kes aru pärisid, mis ma uue koha peal teen.
(Teen seda, et meil avati uus osakond, kellel on rohkem ruumi vaja. Ja nii hõivasidki nad meie ruuminurga ja kuna keelteosakond on nii väike, siis on meid lihtne eest ära lükata, kuskile teiste inimeste vahele.)
Tegin sahtlites suurpuhastuse, nii et inimesed naersid, kui ma suurte prügikottidega kööki silkasin – “Kevadine suurpuhastus,” praalisin ma möödaminnes.

Kui jälle istusin oli tööd ka antud.
Korralik tööpäev – vaatasin kolm filmi tervelt ära, kaks töö pärast, ühe huvi pärast. Ei midagi meelierutavat:
Vampire´s Suck ehk nende Videvikufilmide ja muude vamp-o-draamade paroodia.
Nim´s Island ehk film sellest kuidas väike tsikk isaga kuskil väikesel saarel elab ja kuidas… Bleh. Lasteekraan, aga selline positiivne.
Devil ehk Shyamayamayalani uusim üllitis sellest, kuidas suur punt inimesi lifti kinni jääb ja üks nendest Saatan ise on.

Aga kõige toredam osa on see, et töökoha läheduses asuvas suitsuputkas on jälle kassid! Seekord kokku kolm – sale emakass ja kaks naasklit poega. Nii armsad, et mine või lõhki. Käisime kella kuue ajal neid seal sõbralikult ja hellalt Bharadiga solgutamas. Enne kojutulekut läksin ka veel ja kassilapsed mängisid emaga peitust:
Ema seisis madala mahlakasti peal ja üks poeg oli selle all peidus. Iga kord kui poeg välja hakkas pugema hüppas ema talle peale ja sebis käpaga, nii et see kohe tagasi kasti vingerdas. Kui ta proovis teiselt poolt väljuda, hammustas teine naaskel teda sabast. Kui tal õnnestus aga välja saada, puges teine poeg kohe sisse. Selline vahva öine trall käis seal.

Äkki teen millalgi pilti ka. Hirmus tore igatahes.

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s