Katuselaupäev ja karaokepühapäev

Laupäev:
Päev möödus vaikselt kodus nohistades, aga kui päike pilve taga looja läks, vuristasime tsikliga Nandidurga teele, kus Yasari juures järjekordne istung toimus. Terrassil oli püsti pandud täiesti mehine grill, millel võõras noormees asjalikult kanatükke keerutas. Digikäpalised parvlesid võõrast rahvast kaugemal, terrassiserval – tõsist juttu aeti seal vähe.
Kui mõne tunni möödudes võõrad inimesed – Yasari teised sõbrad – täitsa ära kadusid hakkas tõeline pidu: Telefonimänguga.
Ma ei tea millal ma viimati telefoni mängisin, aga igatahes nimetatakse seda siin “hiina sosinaks” ja see on uskumatult naljakas. Eriti naljakas on see siis, kui mängus on üks kuni mitu svipsis neiut, kes on suurema osa oma pieteeditundest ja kuulmisest ära joonud. Nii juhtuski, et kui ühest otsast läheb sisse lause “Lilled ei ole puud”, tuleb teisest otsast välja midagi Lara tisside kohta.

Pühapäev:
Päev möödus vaikselt kodus nohistades, aga kui mul kell 4 kott-toolis istumisest siiber sai, helistasin Tanyale – et, õu, teeme midagi beibekat. Tanyal oli midagi paremat pakkuda:
Tema istuvat meie Firenze-kontorist tulnud külalise, Giorgioga, Kiriku tänaval kohvikus ja nautlevat vestlust ja tassikest teed. Ma võiksin nendega liituda, arvas ta. Mina arvasin ka, panin riidesse, värvisin suu roosaks ja lendasin rikšaga MG Roadile.
Giorgio on tore nagu vikerkaar – lõbus ja jutukas. Istusime Tanya, Giorgio ja Vidyaga tükk aega kohvikus ja plaanisime edasist sammu. Edasised sammud viisid meid MG Roadile jalutama, kus vihma kätte jäime ja tükk aega mingi poe ees katusealust kasutasime. Seejärel mõtlesime juba õhtusöögi teemadel ja sõitsime peale pisukest juurdlemist Opusesse.
Opus on Goa stiilis restoran-baar, kus inimesed istuvad põhimõtteliselt põrandal – valged nahkmadratsid täidavad toolide aset ja lauad on täiskasvanud kassi kõrgused. Ja pühapäeviti on seal karaoke!
Istusime, sõime kreveti- ja kanakarrit, jõime külmi jooke ja nautisime muusikat. Peale kella üheksat hakkas rahvas lavale tilkuma ja omal soovil lugusid leelotama. Mina, kes ma Soome-Rootsi kruiisilaevadel toimuvast karaokest niigi traumeeritud olen, ei suutnud uskuda, et vaba lava midagi head võiks toota. Eksisin rängalt. 8 lauljat 10st olid head, 8st 4 olid VÄGA head. Kuna repertuaar ulatus Ke$hast (või mis ta ongi, kes Tik-tak laulab) Metallicani ja Girls Just Wanna Have Fun’ist kantrini.
Suurevõitu arve ei tumestanud meie rõõmu ja kella 11ks oli meil takso tellitud – poetasin Giorgio Vana Lennujaama teel hotelli ja sõitsin koju.

Tore ja tegus nädalavahetus põletab väikese augu rahakotti, aga maalib suure linnukese sotsiaalse elu kastikesse.

Ilusat töönädala algust.