Julm ehitus-recycling e. India oma pronksiöö

Oht on olemas, et tuleb järjekordne bandh. Tuleb streik ja tulevad rahutused ja ilmselt tuleb järgmiseks reedeks suuremal hulgal kartuleid ja piima varuda, et enne esmaspäevahommikul välja ei peaks minema. Kurat seda teab, äkki hakkavad lõpuks Bangalore omad ka märatsema.

Milles siis teema on?
Teema on NII ajalooline, et ei ole isegi naljakas mitte. See ligi 100 aastat vana piirilepe, mille pärast Eesti Venemaaga kakleb on ikka väga värske leib selle asja kõrval siin.

Kõik sai alguse millalgi 16. sajandil, kui tige afgaan Babur lendas nagu tormipilv India peale, rüüstas ja anastas ja lõpuks sai sellise seatembuga hakkama, mille pärast inimesed tänini inimesi tappa tahavad.

Ayodhya on väike linn Uttar Pradeshi osariigis, kus kunagi kõrgus suursugune tempel – tempel, mis oli ehitatud seal linnas väidetavalt sündinud India kangelase Rama auks. Rama on teadupärast legendaarne tegelane, kelle töödest ja tegemistest on kirjutatud keskmise Paldiski kortermaja-suurune eepos nimega Ramayana. Niisiis oli tema sünnikohas tema auks kaunis tempel ja inimesed käisid lähedalt ja kaugelt seda vaatamas.
Tuli 16. sajand ja tuli Babur. Kurat seda teab mis neil suurtel vallutajatel mõttes on, kui neil tekib tahtmine teise mehe ausambale kusta, aga Babur otsustas, et Rama tempel tuleks juppideks lammutada ja varemetele hoopis tema auks üks mošee püstitada! Mošee nimeks sai loomulikult tema auks Babri-masjid (e. “Baburi mošee” – kõik lihtne on geniaalne).
Mõeldud-tehtud.
Aastad ja aastasajad purjetasid mööda, tuli tänapäev uute vingete meeste ja tehatahtmistega.
Käiku läks ilmselt samasugune psühholoogia nagu Eesti Pronksmehega, sest ühel hetkel hakkas see jultumust ja Indiale näkkusülitamist sümboliseeriv mošee nii hirmsasti hinduistlike radikaalide silma kriipima, et 1992. aastal tõmbasid nad samas stiilis, nagu omal ajal Babur oli seda teinud, mošee lihtsalt maani maha…ja ehitasid varemetele väikese templi!
Järgnesid verised ja vägivaldsed rahutused kus moslemid tapsid hindusid ja hindud tapsid moslemeid ja India ookerpunane muld värvus punaseks ja mustaks…

Kuna on ikkagi tänapäev, siis päris nii ei saa, et lõhud teise mehe maja maha, isegi siis kui teine mees omakorda kellegi maja oli kunagi maha lõhkunud. Järgnes kohtuasi, mis on siiani käimas – püütakse välja uurida, kelle käsul mošee maha tõmmati, poliitikud on asjasse segatud – kes vastutab, kes on süüdi?!
Kohtuotsus lubati välja kuulutada täna, reedel, 24. septembril… Eile anti teada, et väljakuulutamine lükatakse nädalajagu edasi ja valus tõde peaks saabuma järgmisel reedel.
Fakt on see, et üks pool peab kaotajaks jääma, sest siinne kohtusüsteem ei ole mingi kuningas Saalomon… Ja see kes jääb kaotajaks, elab oma frustratsiooni täpselt samamoodi välja, nagu inimesed, kelle tõttu see kohtuasi üldse välja kuulutatud on.

Kardetakse suuri rahutusi, mässu, vägivalda (mõlemalt poolelt) – ja kuigi Bangalore ei ole kunagi suurem asi sõjatanner olnud, ei või iial liiga kindel olla. Püstolreporter Laas sündmuskohalt hoiab teid asjaga kursis.

– “Marurahulik tuleb olla.”

3 responses

  1. Naljakas, millistest lihtsatest asjadest algavad sõjad, rahutused, vägivald. Kestavad sajandeid ja tavaliselt kannatavad need, kes asjaga üldse seotud pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s