Nädalavahetus, niimoodi süljates

Reede leidis kontoris oma kiire lõpu, kolistasin ennast koju ajada…

…ja laupäeva hommikul kell 9 olin seal tagasi.
Eesmärk oli kuue tunniga Raudmees 2 kokku tõmmata, koju minna, puhata, dušata ja siis Luke’i sünnipäevale kapata.

Nii hästi ei läinud. Kell 6:20 tuli Bharad mulle järgi ja sõitsime mööda poode püüdes kingitust leida.
Kingituse leidsime Adidasest – järjekordne spordipluus, aga neid kulub ikka.

Poest välja tulles leidsime suureks “rõõmuks”, et tsikkel on ära veetud ja pidime rikšaga politseijaoskonda minema ja selle 300 200¹ rubla eest äraveomeestelt tagasi ostma.

Siis kimasime koju, toppisin suu rohelisi kanakebabe täis, käisin valguskiirusel duši all ja juba olimegi jälle rattal ja veeresime Kammanahalli poole, kus Luke elab.
Pidu pidi kell 7 hakkama – olime sutt enne kaheksat seal… Ja olime enamvähem esimesed. Luke ja ta vend olid seal.

Järgmised külalised tulid kell pool 10.

Aga pidu oli viimase peal – söök oli täiesti ulmeliselt hea: Luke oli loomalihaburgereid teinud (ise! kotlette!) ja siis mingitest seavorstidest sisu välja koukinud ja seda kartulite ja sibulaga praadinud ja siis sellise gemüse kokku seganud ja siis keedetud aedviljad…ja ta tädi tehtud tähekujuline šokolaadikook…mm…ja siis veel natuke: mmmm…
Istusime, jutlesime, naersime, sõime, naersime, jõime, naersime, Luke’i vend Andrew mängis kitarri ja laulis nagu noor muusikajumal, naersime veel, nii et kõhud lõhki ja siis üldiselt kella 5ks olin naermisest nii väsinud, et läksime koju ära.

Helgemad hetked naljadest:
(Kuidas kellegi vanust teada saada -) “Lõikame jala küljest ära ja loeme ringe…”
Ja muidugi klassika: “Issand, tead need valged inimesed… Ükskord…” Ja siis vaatavad kõik mind ja naeravad suure häälega ja hakkavad vabandama.
Olen praeguseks seltskondlikus plaanis pruunim kui Kalevi piimašokolaad.
:)

Ärkasin pühapäeval kell 11…ja läksin tööle!
Kuus ja pool tundi E! faile ja Helisevat Muusikat ja mul oli tunne, et tulistaks kedagi, aga vabu päevi on vaja! (Loogika selles, et kui praegu nädalavahetustel orjan, saan palgalisi puhkusepäevi oma Eesti reisi jaoks juurde…)

Kell pool 5 helistas Luke, kes oli just ärganud ja küsis kas me kartidega sõitma viitsime minna!?
Miks ei viitsi. Bharad aga jälle nokkis mu rattale ja läksime Marathahallisse Torq03 kardirajale ja rallisime seal mitu laksu. Siis jõime mahla ja jäätisekokteili kuni rajal tuled ära kustutati ja läksimegi koju ära.

(Hommikul kell 8:30 ärkasin jälle üles, et kella 10sele Alice Imedemaal kinoseansile jõuda. Raad on ikka aju küll, et sellise kellaaja valib, aga 120 rubla maksta on lahedam kui 350, mis nädalavahetustel nööritakse.)

(Ja siis seda, et keegi on mul seljas tallanud ja seda sportlikust huvist kurikaga peksnud, sest nii valus on, et toetada ei saa… Kurat ja põrgu neid polsterdamata kartide raudistmeid võtku!)

.

.

¹Äraveomees heldis ja andis ühe sajalise tagasi.

2 responses

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s