Kus olin mina kui

Kui enam ei ole midagi koristada, kui ei ole tahtmist paigal istuda, aga liigutamiseks ei ole ka jaksu…siis kolan mina tühja pilguga blogides, kuni millestki kinni haarata on.

Leidsin siit sellise mälutreenimisvõtte-mõtte:

Kirjuta, kus olid Sina kui…

( kust  selle uudise kuulsid, mida tegid, kui …)

1. Esimene inimene astus Kuule 21.7. 1969
2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
3. Tšernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986
4. Balti kett 23.8. 1989
5. Estonia uppus 28.9.1994
6. Diana suri 31.8. 1997
7. Saabus aasta 2000
8. Toimus terroriakt World Trade Centerile  11.9.2001
9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
10. Milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?


1. Esimene inimene astus Kuule 21.7. 1969
Olin seal kus kõik väikesed hinged ja hingeseemned 16 aastat enne sündimist on…

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
Ma polnud vist isegi mõte siis veel. Ikka natuke vara. Ka hilisematel aegadel ei ole see mõrv suurt rolli minu elus mänginud – tuli lihtsalt silmaringi arvardudes arvesse võtta, et oli siuke mees, tegi selliseid asju, kuni ühel hetkel ühele (kuni mitmele) kuulile ette jäi.

3. Toimus Tšernobõli aatomielektrijaamas plahvatus 26.4.1986
Olin vähem kui aasta vanune. Uudiste vaatamiseks liiga noor, aga karta on, et perekonda vapustas uudis kindlasti mingil määral. Hilisemas elus olen sügavat perversset huvi igasuguste hirmsate asjade vastu tundnud ja kiirituse tagajärjel sündinud kahe peaga vasikad olid kindlasti asi, mis mind õhinal küüsi närima pani.

4. Balti kett 23.8. 1989
Käisin ka käest kinni hoidmas, mis muud. Oled sa kolme ja poolene või kolmekümnene, patrioot pead sina ikka olema. Vähemalt seni kuni uni täie rauaga sisse sõidab ja sind sapakasse magama sätitakse kuni teised ka oma ketitamisega ühele poole saavad.

5. Estonia uppus 28.9.1994
Olin kodus, tegin oma lapseasju ja vist kuulsime hommikustest uudistest kuidas oli siuke hirmus asi juhtunud. Eredamalt kui tegelikku uudist mäletan seda, kuidas kuldkollased jamalehed hakkasid avaldama lugusid sellest, kuidas keegi kuskil vallas oli seda unes näinud ja teine oli seda Piiblist välja lugenud ja kolmandal oli porgandivaos vesi, mis seda ette ennustas. Ja mina mõtlesin vihaselt, et kus te kurat kõik enne olite – kellanuks enne oma oomeneid.
Kahjuks puudutas mõnevõrra ka tutvusringkonda.
9-aastaselt ajab ühevõrra kurvaks ja salapäraselt kihevile traagiliste juhtumite kirjeldamine ja ette kujutamine.

6. Diana suri 31.8. 1997
Mäletan telekast matuste ülekande vaatamist. Ja Elton Johni laulu Goodbye, English Rose. Ja mingit varajast taipamist, et näe, ka head inimesed surevad ära. Varem kui pahad isegi.

7. Saabus aasta 2000
Olime Kai ja Kati Vendeliniga meie köögis ja libistasime kihinal suveniipudelitäie maasikaviina ära. Ja endamisi mõtlesin, et kui ma ühel päeval kuulsaks peaksin saama ja siis seda küsitakse, oleks ikka mage vastus küll. Aga midagi teha pole. 15-aastaselt on võimalused Rapla linnas üsna piiratud.

8. Toimus terroriakt World Trade Centerile  11.9.2001
Ilmselt oli koolipäev seljataga ja kõiksuguseid pisikesi muresid ja rõõme pea täis ja uudistest näitas midagi, mis paistis üsna tõetruu action-filmina. Kuni sain aru, et ei, see juhtubki praegu, päriselt.
Ja ühel järgneval ööl vaatasin oma toas dokumentaali, kus näitas kogu seda jubedust ja plahvatusi ja inimesi sellesama kõrghoone akendest välja viskumas ja siis ma nutsin endamisi padja sisse ja sain mitte-nii-varajase arusaamise osaliseks, et maailm võib üsna hirmus koht olla.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
Ärkasin millalgi lõuna ajal Arekere majas üles, Bharad läks ja pani teleka käima ja huilgas siis, et õu, kuule, Michael Jackson on surnud. Läksin, silmad suured peas, ka teleka ette ja vaatasin täiesti šokeeritult oma 20 minutit uudistekanalil kerivat tekstiteadet ning iga 5 minuti tagant teadustati, et popikuningas Michael Jackson on surnud. Ja mul oli kogu päeva hirmus nukker olla.

10. Milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Istusime kohviku ees päikese käes, kui meile lähenes üks vanem meesterahvas, kes midagi hindi keeles rääkis. Paari sõna mõistes ja kehakeelt lugedes sain aru, et midagi vist oli juhtunud ja ta on kurb ja…ja kui siis üks meist võttis rahakoti vahelt sajalise ning selle sooja ja sõbraliku käepigistusega mehe kätte surus ja häid julgustavaid sõnu lausus, ja kui mina seda vaatama jäin, vist pisut liiga kohmetunult…
Hi, ütles ta mulle ja naeratas.
Ja mina naeratasin ja ma teadsin, et maailmas on hoolimata kõigest halvast ikkagi väga häid inimesi olemas ja mul on au neid tunda.