Nädalavahetuse proosapala

Nagu ei olekski üldse tahtmist kirjutada. Hoopis loen parema meelega. Kummalised ajad…

Igatahes, reede õhtul pakkus Dahlia välja, et läheksin temaga kaasa väikesele sõidule. Tema keegi sõber koos ühe Bangaloresse reisinud hispaania tüdrukuga pakkusid välja, et läheme näiteks lennujaama kohvile või lihtsalt tuuritame mööda linna. Neil on auto – meil hea tuju. Niisiis noppiski Anuraj, nii on rõõmsa moega Bombaylase nimi, autoga meid peale tööd Kliburanna lähedusest peale ja läksime hoopis mingisse tehnoparki, kus oli 24h kohvik. Istusime, jutlesime, naersime, kuni punase põllega kohvikupoiss meile üliviisakalt ette heitma tuli, et tegelikult ei tohiks siin üldse öösel istuda, vaid peale 11 on neil ainult take-away, aga kuna me…bla-bla…siis nad lubasid, aga kui me nii kõvasti naerame, siis bla-bla.
Noogutasime surmtõsiselt ja kolisime sealt välja, istusime veel tunnikese mingi varikatuse all, kuni sääsed liigkõvasti hammustama hakkasid ja läksime siis ära koju.

Eile, peale pikka koduspassimist, raamatulugemist ja Dahlia juures röstsaia söömist, mõtlesime välja suurepärase plaani: lendame Aruni lahkumispeole sisse. Kutsunud keegi meid ei olnud, Poonam oli maininud, et üks kutt tööjuurest läks töölt minema ja nüüd on tema juures pidu. Kutsusime ennast ise. Ootasime kuni Poonam omadega valmis sai ja Binoy juhatas meile tsiklil teed.
Arun pidi “väga lähedal” elama. Rikšaga pea kakskümmend minutit teadmata suunas sõites selgus, et maailma äär asub meile suhteliselt lähedal, sest seal ta elas. Kohas nimega Kagadaspura, mis Dahlia täiesti meeleheitlikult naerust puksuma pani, sest häälduses kõlab see nagu hispaania keeles “sitt on puhas” (cagada es pura).
Ootasime natuke aega all maja juures, kuni väga unise moega Arun alla komberdas ja…

…imestunult küsis: “Mida teie siin teete?”
Vabandasime naeru lõkerdades, et teame küll, et kutsutud ei ole, aga Binoy ütles, et on suur pidu ja siis mõtlesime tulla… “Pidu?” küsis Arun silma sügades.
“Mida perset, mis pidu?” Kõik vaatasid Binoyle tigedalt otsa, sest tema oli juttu levitanud, et pidu toimub.
Binoy asus asja seletama: Millalgi, umbes nädal tagasi, kui Arun teatas, et pikalt ta enam Digis ei ole, tuli teemaks, et peaks lahkumispeo tegema. Kuna Binoy on alati mihkel siukseid asju korraldama, anti talle vabad käed. Kahjuks unustasid selle vestluse kõik asjaosalised peale Binoy ära…ja ta ei vaevunud teatama, et mees, täna on sinu juures pidu.

Igatahes olime me seal ja unisusest hoolimata oli ta väga külalislahke. Binoy oli mõned pudelitäied “pidu” kaasa võtnud, tellisime pitsat ja rääkisime-naersime-lobisesime-lõõpisime. Peaaegu nagu pisike pidu.
Mõned tunnid hiljem liitusid meiega ka MEFi uus kutt Janak ning veel kontorist Ulfet ja tema Dubais resideeruv ninatark sugulane. Veel hiljem jõudis ka Poonami peika Saleem sinna ja siis oligi juba nagu päris pidu. :)
Naeru oli koledal kombel palju ja alles millalgi 4 paiku hakkasid inimesed ära väsima. Siis kutsusime rõõmsalt takso järgi (mis ei leidnud kohta üles ega teed sealt ära) ja läksimegi koju ära.

Nüüd on pühapäev. Dahlia asjatab Anuraji ja hispaania Isaga mingit järjekordset trefunksi, vaatame mis saab.

PS Väljakuulutatud näidendi prooviesinemistele ma tehnilistel ja tahtmilistel põhjustel ei lähe…