Mõista-mõista mis see on: väike ja ehmunud, omal suu karvu täis

Õige vastus on sisalik.

Meil oli täna töö juures koridoris väike sisalik. See oli üsna üllatav, sest ma ei ole veel kontorisisalikke kohanud. Välja nägi täpselt samasugune nagu mu kodusisalik(ud) – detsimeetrine pikuke, suurte mustade silmadega ja rõõmsate harali varvastega. Konutas teine külmal koridoripõrandal, lillepoti kõrval ja vaatas mind. Ära ka ei jooksnud. Mina hakkasin kohe muretsema, et mis siuke asi olgu, sisaliku asi on ikka minema vudida kui keegi tallama tuleb. Aga sisalik ainult liputas natuke saba ja liigutas varbaid ja ei läinud kuskile.
Vaatasin siis lähemalt, et äkki on tal katki midagi.
Ei paistnud midagi minu asjatundmatule inimsilmale.
Pilk jäi pidama pisikese roomaja ümaral koonul, suust paistis mingi sodi – karvad ja tolmurull… Kuna sisalikud reeglina habet ei kasvata ja muidu ka karvased ei ole, siis pidi see mingi väline tegur olema. Tekkis mõte, et äkki see on kuidagi segamas, ehk on midagi kurgus ja ei saa kuskile ronida, omal suu prahti täis. Sirutasin käe välja ja arvasin, et selle peale paneb ikka jooksu. Aga ei! Liigutas varbaid edasi ja vaatas mind oma suurte roomajasilmadega.
Ajasin siis tasakesi näpud talle sinna koonu ligi ja võtsin ettevaatlikult karvadest kinni. Tirisin paar pikka karva ja pisut tolmu sisaliku suust välja. Mingi tilulilu jäi ikka, aga seda oli kole raske kätte saada. Tegin nimetissõrmega roomajale pai ja ütlesin, et ole nüüd paigal. Ette-ettevaatlikult sikutasin mingi puuviljavarre või putukajala ka tal kurgust välja ja jäin ootama, et ta nüüd minema kimaks.
Ei midagi.
Keegi naisterahvas lähenes meile – kurtsin muret, et näe, sisalik on siin maas, äkki keegi astub peale ja et loom ise ei paista kuskile minevat, äkki on haige… Naine kinnitas mulle, et ta on lihtsalt ehmunud ja küll saab üle ja lippab jälle minema. Minul läks enesetunne sutike paremaks, ütlesin sisalikule ilusti headaega ja läksin tööle tagasi.

5 responses

  1. uhh, kui nunnu :)
    meil vanaema juures juhtus umbes samasugune asi väikse konnalonniga. kalpsas teine verandalt tuppa ja nii kavalasti, et me ei suutnud teda kätte saada ega isegi enam üles leida.
    õhtul teleka ees istudes nägin silmanurgast, kuidas mingi pussakas laua all hüppamise-laadseid liigutusi üritab teha. no ja see oli seesama konn! ta vaeseke oli pool päeva meil toas ringi kolistanud ja kõige tolmusemad kohad (ja tegelt seal ongi kõik kohad kõige tolmusemad) üles leidnud. ma siis kahmasin ta kätte ja sikutasin need hirmsad tolmutordid jalgade küljest ära ja viisin lonni õue, ise ilgelt uhke :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s