Aitäh ja varajane jõuluime

Aitäh, vanaema ja vanaisa, lõbusa kaardi ja üleloomulikult südamliku kirja eest.

Aitäh, emme, (vist elu esimese) musikaalse jõulukaardi eest.

Aitäh Sveta – ja Isabel ja Juss – toreda ja minunimelise fotokaardi eest.

Aitäh, Katrin ja Margo, toreda talvise pildiga jõulusoovide eest.

Aitäh, Kati, ääretult sooja, sipelgaid täis ja vaikse muusikaga kaardi eest, millel oli verivorst vahel!

Aitäh, Riina, tervituste eest Kerala džunglist.

Paistab, et iga päev käib postiljon korra või paar ukse taga mulle kaarte toomas. Nii tore on, NII-NII tore on!

_____________________________________________________________

Jõuluime on aga see, et minu traagiliselt surnud tomatibeebide ainus ellujäänu on endale korraliku tomatilehe kasvatanud, sellise haralise ja rohelise, mida ma nüüd heldinult vee ja sõrmeotsaga silitamas käin. Täna avastasin aga, et koos temaga on seal potis veel 3-4 kahelehelist idu! Kust need sinna said ja kes neil lubas tolle kuti potis kasvama hakata, ma ei tea. Aga rõõm on suur. Vaatame kuidas neile seal meeldib ja kui nad juba sutike suuremaks sirguvad, otsime neile ehk omaette elamised—
(Ptüi-ptüi-ptüi.)