1. advendipostitus: Igatsemisest jõulude võtmes

…see on alanud

Kui kallite inimeste igatsemisega ära harjud ja igatsetud toidu- ning tegevuse millegagi asendad võiks arvata, et saab rahulikult võõral maal edasi elada. Ei.
Sisse astuvad kõige jaburamad igatsused, mis löövad jalad alt kõige ootamatumatel hetkedel! Kummaline on selle juures asjaolu, et hakkad igatsema asju, mis muul ajal – nende keskel elades – mitte ainult iseenesestmõistetavad ei olnud, vaid närvidele käisid. “Igavese suve maale” kolides naersin kõigile näkku, kes ütlesin, et see palavus hakkab närvidele käima ja ütlesin, et lund ei igatse ma mitte iialgi!
Mul oli poolenisti õigus. Mul ei ole endiselt aastaringselt plätudega käimise vastu mitte kui midagi, aga samas on Bangalore muidugi võrreldes ülejäänud Indiaga ääretult meeldiva kliimaga. Kui oleksin pidanud Chennai praeahju-öödes veel kliimaseadeta magamist mängima, oleks ilmselt juuksed halliks kiskuma hakanud.

Paar kuud tagasi tundsin karjuvat igatsust langevate lehtede järele. Kõndida pargiteel, mõlemal pool kuhjad kokkuriisutud kollaste ja pruunide ja punaste lehtedega; ettevaatlikult mõlemale poole vaadata, ega tublid pühkijad enam läheduses ei ole ja siis PAUH! keset hunnikut hüpata. Kassina jalgadega lehti üles pilduda ja pisikesi samme tehes lehehunnikus sahistada…
Ja muidugi kastanid!

Aga nüüd ma igatsen seda õiget jõulutunnet. Ma ei hakka mingit valgete jõulude kägu ajama – 22 21 aastat Eesti jõule¹ on näidanud, et valged on nad harva. Aga ega mul põlvedeni kohevat lund ei olekski vaja.

Ma igatsen
-poodide ostutralli. Kaubamajadesse sisenedes lööb näkku uute asjade plastmassine lehk, tuhandete inimeste kodused lõhnad ja lugematute “jõululõhnaliste” esemete aroom; kaneeliküünlad, piparkoogid, glögi… Poodides hakkab mantli ja salliga soe, rääkimata sellest kuidas jalad saabastes mitu numbrit väiksemaks higistavad. Püüad inimhordidest läbi tungida ja ootad pikki pikki minuteid järjekordades, et pakkepaberirull ostetud saaks. Kogu selle aja kisendavad sulle kõrva ühed ja samad jõululaulud, mis karmi liivapaberina igasugust kannatust nüristavad.
Ja kui sa siis sellest katsumuste kadalipust õnnelik-õnnetuna läbi saad, kotis asjad, mida sa tegelikult ei vaja, aga mis nii toredasti allahinnatud olid, tõmbad mütsi jälle pähe ja astud uuesti õue ning saad vastu vahtimist külma lobjakaga, mis taevast alla sajab. Häid kuramuse jõule!

-Kõndida läbi jõulutuledes vanalinna. Mööda Viru tänavat jalutades ja inimeste otsa komistades on poolenisti jäätunud lörtsivallide vahel vulisev vesi tee sinu saabastesse leidnud ja püüad nüüd niisketes sokkides külmetavaid varbaid kõndimise ajal aktiivselt liigutada. Sooja saamiseks lunastad Olde Hansa ees seisvatelt toredatelt keskaja noortelt torbiku kuumi suhkrumandleid. Võtad käe kindast välja, et külmast kangete sõrmedega karamellist headust suhu toppida… Seisatad hetkeks ning üles vaadates näed, et taevas on sametsinist värvi. Ja sinu ümber toimuv mürgel ja ostuhullus ja Raekoja platsi südantsoojendavalt armas jõululaat ning tuledesse mässitud majesteetlikud majad – kõik need teevad olemise natukene soojemaks. Sest on jõuluaeg.

-Rongis nöörid saapad jalast ja asetad jalad veel jahedale radiaatorile, aga tead, et millalgi Saku kandis hakkab soojemaks minema. Ja rongis on inimesi, kes söövad mandariine ja see magushapu tsitruselõhn ajab suu vett jooksma ka siis, kui oled juba näost peaaegu oranž kõikide nende mandariinide söömisest. Veel ja veel ja veel…
Ja rongist maha tulles on alati tigeda näoga bussijuht tahavaatepeegli külge väikese tüki karda riputanud ja kuigi ta sulle piletit vaid punaste põskede eest ei anna, tead, et ikkagi on ta natuke leebemas tujus.
Ja siis koju jõuda, glögi väikesesse potti valada, nii et kogu sinu pisike keskküttega maailm täitub mustsõstralõhnaga, tead et jõulud võivad tulla. Kingitused ootavad kapis peidus, järgmine päev on vaba ja sõpradega üheskoos kentsaka-kujulisi piparkooke teha tundub peaaegu et parim asi maailmas.

Mida ma kõik ei annaks, et seda selgi aastal kasvõi korraks tunda.

.

¹Aastaid tagasi veetsin jõulud Mini Cooperis teel Saksamaale.