Ise ilutegijad: Halloweeni spešal

Käisin eile, laupäeval tööl. Hommikul läksin klõbinal kella kümneks rikšaga Kliburanda ja parkisin ennast hommikuvaiksesse kontorisse.
Miks? Saimegi mammutprojekti, mida Raik juba jupp aega ihaldanud on – 150+ saksakeelset täispikka kriminulli sarjast Tatort. Võõrkeelne audio, inglisekeelset masterfile’i ei loodagi, mõnedele osadele on käsikiri olemas, paljud tuleb transkribeerida, praktiliselt kõiki tuleb toimetada ja kõigile tuleb vaegkuuljaile mõeldud helikirjed sisse pikkida (nt. “Telefon heliseb” või “Autosignaal”).
Kuna meil on kogu selle massi peale täpselt neli inimest kes saksa keelt mõikavad ja neist neljast Raik ainus sakslane, siis tähendab see meeletult suurt hulka tööd neile neljale ja eriti Raikile. Minu osalus piirneb reeglina tühja subtiitrifaili loomist, kus on õigesti ajastatud kastid, mille siis Raik täis transkribeerib või ajastan juba ette antud skripti audio järgi.
Esimesed failid peavad välja minema juba kolmapäeval ja kuna see võtab aega, siis pakkusin, et võin laupäeval tulla, et Raik saaks juba esmaspäeval edasi toimetada. Natuke kõheldes oli ta nõus.
Miks ma ikkagi laupäeval töötada tahan? Sest mul on veebruarikuuks suurt hulka vabu päevi vaja… Kui ema ja Kati tulevad, siis tahaks nendega ringi mürgeldada nii et vabade päevade või palgakaotuse pärast ei pea muretsema.

Igatahes olin millalgi enne kuute juba asjaga ühele poole saanud ja et vahepeal oli Poonam pakkunud, et peale tööd läheme Dahlia juurde maske tegema, siis nii jäigi.
Läksime taksoga Indiranagarile, aga et Dahlia oli poodi läinud, siis kolasime mööda apteeke ja ehituskaupade poode, et vajalikke materjale leida – kipsipulbrit, marlisidet, vaseliini…
Pean siinkohal mainima, et Thippasandra peatänav (kus me üsna pea elama hakkame) on viimase peal – pole asja mida sealt ei leia. Tihedalt pikitud reas on kõikvõimalikud poed ja putkad – riide, ehte, mööbli, telefoni, tehnika, mänguasjade, kingituste, toidu… Mahlakioskid, apteegid, arstid, soolapuhujad, kolijad, kinnisvarastajad…
Igatahes saime koti kipsi, rulli kipsi, väikese purgi vaseliini ja kappasime Dahlia juurde.

Kuidas teha maski:
Vaja läheb:
-kipsisidet
-leiget vett
-kääre
-vaseliini
-viimistlemiseks kipsipulbrit ja liivapaberit
-kannatust
-nägu

  • Lõika kipsiside sõrmelaiusteks ribadeks. Võta nägu ja kata vaseliiniga alad, mida kips katma hakkab; poolmaski puhul laup, põsed, silmade ümbrus ja nina, terve maski puhul kogu nägu. Erilist tähelepanu pööra näokarvadele, kulmud, pisikesed juuksed kõrvade lähedal ja laubal, meeste puhul vuntsid ja habe – vastasel juhul võib maski maha võtmine suti valulik olla…
  • Leota ükshaaval kipsiribasid vees ja aseta siis süstemaatiliselt näole. Kokku peaks panema umbes kaks-kolm kihti kipsiribasid, keskosale rohkem ja äärtesse õhemalt (sh silmade ümbrusesse), et hiljem oleks võimalik kääridega kuju parandada.
  • Jäta mask mõneks ajaks näole kuivama. Siis liiguta nägu, krimpsuta, kissita, naerata, punnita põski, et mask maha tuleks. Kohad, mis kõvemini kinni on, eemalda õrnalt sõrmi maski alla pannes – ära maski rebi!
  • Kui mask on korralikult kivistunud, sega väikeses kausis kipsipulbrit natukese veega, et tekiks paraja paksusega segu, millega siis maski ebatasasusi silendada. Samuti saab kipsisideme ja segu abil anda maskile kuju ja lisaelemente – rõhutada nina või põski, lisada kujundeid, jne.
  • Kui ka see on kuiv, silu veel pehmemat sorti liivapaberiga.
  • Kaunista värvi, litrite, sulgede või millega tahes. :)

Minu maskike ei ole veel valmis— Ei oska lubada ka millal saab, täna olen usinalt pakkimisega ametis ja ei ole aega minna viimistlema. Aga millalgi kindlasti.