Anoushka: 8. tund – käed

Ikka vanaviisi. Lähen tundi, istun põrandale, timmin pilli, teeme heliredelit (nüüd juba ainult selle raga oma) ja siis kohe hüppasimegi eelmise tunni improvisatsioonide peale. Mina olin saba jalge vahel nagu ikka õpilane, kellel on kodune töö tegemata. Aga no enda õigustuseks pean ütlema, et ega see noodijadade luuletusena selgeks õppimine pole nii lihtne. Kui ikka ei saa koos helidega harjutada, siis ei tule midagi välja, ümisen palju tahan.
Ja siis nii oligi, et õpetaja kuidagi muretult, aga etteheitva noodiga ütles vaikselt, et pidid ju meelde jätma need…
Paha tunne oli.
Ja siis ta kirjutas mulle uue osa, nimega antara, mida ma peaks nüüd harjutama, aga ta sai ka aru, et ilma isikliku pillita ikka pole see ja teeme hoopis kiiruse- ja sõrmeharjutusi tunni lõpuni.

Tegimegi.

Kuna täna oli 8. tund, siis maksin oma tasu ära. Ulatasin talle raha ja Bharad susistas kõrval, et “Parema käega!” Mina, näe, olin vasakuga ulatanud. Vabandasin hirmsasti ja õpetaja naeratas kuidagi lahkelt, nii et ei saanudki aru, et midagi oleks valesti.
Alla minnes ja tsiklile istudes ütlesin Bharadile, et miks ta siis peab niimoodi mulle piinlikkust valmistama, et ütleb nagu lapsele, kui midagi natuke untsu läheb. Ja siis tema ajas vastu, et see on ikka nii kohutav solvang, kui sa vasaku käega raha annad. Oleks siis altkäemaks või midagi, aga maksad ju tasu tema õpetuse eest ja siis vasaku käega – et ei lähe mitte.
Jälle üks nendest asjadest mille peale mina ei oska mõeldagi… Kui tihti teie teadlikult midagi ühe või teise käega teete? Ausalt nagu? Olete siis parema- või vasakukäelised, aga kui midagi haarate või poes maksate või… Kas te siis teate kumbat kätt kasutate või lasete kummaga mugavam on? Elu nagu moderntants kas teate, iga liigutus on tähenduslik.