Anoushka: 6. tund – millal tuurile lähen?

Viimased paar tundi olid mind pilvedest alla maa peale toonud ja näidanud, et ma ikkagi ei ole muusikaline imelaps ja sitar ei ole mingi ühe auguga vilepill, millesse tatti puhud ja teisest otsast muudkui tuleb muusikat.
Lootus hakkas juba otsa saama, et minust üldse asja saab – jah, nii traagilised mõtted olidki peas juba. Peale teisipäevast tundi lugesin tükk aega netist india klassikalise muusika teooriat ja püüdsin neid suuri ja sanskritilisi mõisteid omavahelistesse seostesse panna (sellest sündis igavavõitu ja raskestimõistetav blogipostituski).
Täna tundi minnes mäslesid minus kahetised tundmused…kolmetised kui und ka lugeda:
Esmalt on endiselt see ootusärev rõõm, et õpin midagi nii toredat ja ilusat ja põnevat. Teiselt oli aga hirm, et asi läheb muudkui raskemaks ja äkki ma ei tee nii kiireid edusamme kui peaks. Kodus ma harjutada ju ei saa ja kaks korda nädalas päris uutmoodi pilli näppida ei tee kaugeltki minust veel professionaalset moosekanti.
Sellised murelood.

Läksin siis tundi, kerisin ennast jälle põrandale – hommikusoe puhta tegemata, kondid rõskest ilmast kanged ja krudisevad – ja asusin kohe heliredelit näpitsema. No ma ei tea mis see loogiline edasijõudmuse kiirus on, aga kui ikka ei harjuta, siis ei mängi seda va heliredelitki ülehelikiirusel keegi. Ja mina olen keegi. Nokkisin ja nokkisin, tegime veel paar harjutust ja siis läksimegi sujuvalt eelmises tunnis võetud raga juurde.
NI – RE – GA – MA-diees – DHA – NI- SA / SA – NI – DHA – PA – MA-diees – GA – RE – SA.

Seejärel liikusime mööda jändrikke mõisteid pisut kaugemale ja võtsime gati käsile. Gat on siis raga kindel nootide kompositsioon, millel on kindel helimõõt ja ülesehitus ning reeglid ehk grammatika.
Meie 19.00-23.00 raga grammatika ütleb, et esimene noot on Gandhar ja 16-löögiline teentaal vilambit ehk aeglases tempos. Mängima hakatakse 12ndal löögil…
Segane sutsu? Eks ta ole… Aga hakkame siis lugema:

Dha, dhin, dhin, dha, dha, dhin, dhin, dha, dha, tin, tin – jaaaaaaaa hakkame mängima.
Gat: GA x MA x | GA x rara | RE x RE x | SA x NI SA | NI DHA-DHA NI RE | (me oleme nüüd esimese löögini jõudnud, mis tähendab, et algus on siin ja algus on selles ragas alati…? -Gandhar.)
GA x rara | GA x rara | GA x rara | GA x RE x | GA x rara | MA x DHA x | PA x rara | RE x GA x | RE x rara | NI x RE x | ja-a-a-a-a-aa alustame jälle otsast peale, st 12nendast löögist: GA x MA x | GA x rara | RE x RE x |…jne

X ei tähista kohta, vaid pausi! Ja see väike “rara” on chikari ehk ülemised keeled.

Toredus on see, et raga on suures osas improvisatsioon – kui sa vaid grammatika vastu ei eksi: mängid vaid “lubatud” nootidel ja esimene löök alati GA peale tagasi tuleb…

Blah, nagu kedagi teist huvitaks!
Need kes ikka veel loevad – tublid olete. :)
Mina ei kavatse nii pea alla anda, seda enam et juba teisipäeval (!) saan oma isiklikku pilli kallistada. Võtan vastu pakkumisi pilli nimele – parima nime pakkuja saab ristivanemaks ja esimesele veebikaamerdatud kontsertile esireapileti. Kes teab ja mäletab siis minu esimese instrumendi nimi oli Heiki ja ta oli klassikaline kitarr. Paluks siis nüüd ideid sitarikese ristinimeks.

15 responses

  1. Sa oled nii kärsitu – muidugi tuleb selline oskus tasa ja targu, mitte et käid viis korda harjutamas ja siis oledki pillimees valmis! :)
    mina usun, et aega võtab aga asja saab.

    Pilli nimeks pakun midagi üdini eestimaist – said ju kaks kultuuri kokku:)

  2. Ega minul läks ka ikka aega enne kui mängima sain;D

    aga pilli nimi võiks olla mm midagi eestimaist mmm näiteks albert:) üdini eestimaine:)

  3. Mõnikord on nii, et kui last näed, siis tead kohe, et ta nimi peab olema näiteks Annika.
    Huvitav, kas naissoost omaniku pill peab kindlasti meessoost olema?! Vist ikka peab tõesti!
    Pakun Märt. Tean vähemalt kahte toredat Märti. Ja eestipäraseks teevad ikka täppidega tähed. Või Väldo.:)

  4. einoh kui ikka Eesti nimi, siis härrasele näiteks Õnneleid (või – lemb?) või Pikne või hoopis Kastan (kuskilt lugesin sihukest nime ka :P). Daamile võiks kohane olla siis näiteks Ea :D
    Ähh, need on siuked humoori nimed tegelt ju… No samas tegelt ma kujutan ette, et kui see sitar on siuke parajalt pruun, siis tema punnpepu pärast võiks tal nimi vabalt Kastan olla, aga kui on ikka naine-sitar, siis lapsepõlve nimel hoopis Malviina :)

  5. Mul tekkis küsimus, miks Sinu kitarr sai nimeks Heiki, aga sitari puhul pole mingit küsimust, et nimeks saab kindlalt Anoushka. See on nii armas ja hellitav nimi sellele armsale pillile.

  6. Ossa kus on häid mõtteid… Mõned vastused siis:
    1)Miks mehenimi? Selles süüdistage Taavi Langit, sest temalt ma selle pillinimetamise kombe külge sain. Tal on kõik kitarrid alati naised ja vastavalt brändinimele siis tuletatud nimed… Seega saigi minu Hohner kitarr Heikiks…sellepärast et H ja sellepärast et Mätlik.
    Aga reeglit ei ole et PEAB olema.
    2)Merle, Anoushka olen ju mina! Ega siis pill ei saa olla… :P
    Kuigi see on jälle hirmus sobilik…just et nagu Mätlik, siis nagu…Shankar. Hmmmm.
    3)Aga see on õige et peab ikka “lapsele” näkku vaatama ja siis tead mis nimi on. Nüüd on mõtteid ja homme on siis ristsed. :)

  7. No ma jälle môtlesin, et mônus nimi on Juhan ehk vôtan oma Juhani ja lähen muusikat tegema. Aga samas on Mati lahe nimi. Kusjuures ühe sôbranna poiss ei suutnud kunagi meelde jätta Musi-Musi ja ütles selle asemel Mati-Mati. Pärast seda on Mati kôige coolim nimi maailmas!!!!:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s