Anoushka: 6. tund – millal tuurile lähen?

Viimased paar tundi olid mind pilvedest alla maa peale toonud ja näidanud, et ma ikkagi ei ole muusikaline imelaps ja sitar ei ole mingi ühe auguga vilepill, millesse tatti puhud ja teisest otsast muudkui tuleb muusikat.
Lootus hakkas juba otsa saama, et minust üldse asja saab – jah, nii traagilised mõtted olidki peas juba. Peale teisipäevast tundi lugesin tükk aega netist india klassikalise muusika teooriat ja püüdsin neid suuri ja sanskritilisi mõisteid omavahelistesse seostesse panna (sellest sündis igavavõitu ja raskestimõistetav blogipostituski).
Täna tundi minnes mäslesid minus kahetised tundmused…kolmetised kui und ka lugeda:
Esmalt on endiselt see ootusärev rõõm, et õpin midagi nii toredat ja ilusat ja põnevat. Teiselt oli aga hirm, et asi läheb muudkui raskemaks ja äkki ma ei tee nii kiireid edusamme kui peaks. Kodus ma harjutada ju ei saa ja kaks korda nädalas päris uutmoodi pilli näppida ei tee kaugeltki minust veel professionaalset moosekanti.
Sellised murelood.

Läksin siis tundi, kerisin ennast jälle põrandale – hommikusoe puhta tegemata, kondid rõskest ilmast kanged ja krudisevad – ja asusin kohe heliredelit näpitsema. No ma ei tea mis see loogiline edasijõudmuse kiirus on, aga kui ikka ei harjuta, siis ei mängi seda va heliredelitki ülehelikiirusel keegi. Ja mina olen keegi. Nokkisin ja nokkisin, tegime veel paar harjutust ja siis läksimegi sujuvalt eelmises tunnis võetud raga juurde.
NI – RE – GA – MA-diees – DHA – NI- SA / SA – NI – DHA – PA – MA-diees – GA – RE – SA.

Seejärel liikusime mööda jändrikke mõisteid pisut kaugemale ja võtsime gati käsile. Gat on siis raga kindel nootide kompositsioon, millel on kindel helimõõt ja ülesehitus ning reeglid ehk grammatika.
Meie 19.00-23.00 raga grammatika ütleb, et esimene noot on Gandhar ja 16-löögiline teentaal vilambit ehk aeglases tempos. Mängima hakatakse 12ndal löögil…
Segane sutsu? Eks ta ole… Aga hakkame siis lugema:

Dha, dhin, dhin, dha, dha, dhin, dhin, dha, dha, tin, tin – jaaaaaaaa hakkame mängima.
Gat: GA x MA x | GA x rara | RE x RE x | SA x NI SA | NI DHA-DHA NI RE | (me oleme nüüd esimese löögini jõudnud, mis tähendab, et algus on siin ja algus on selles ragas alati…? -Gandhar.)
GA x rara | GA x rara | GA x rara | GA x RE x | GA x rara | MA x DHA x | PA x rara | RE x GA x | RE x rara | NI x RE x | ja-a-a-a-a-aa alustame jälle otsast peale, st 12nendast löögist: GA x MA x | GA x rara | RE x RE x |…jne

X ei tähista kohta, vaid pausi! Ja see väike “rara” on chikari ehk ülemised keeled.

Toredus on see, et raga on suures osas improvisatsioon – kui sa vaid grammatika vastu ei eksi: mängid vaid “lubatud” nootidel ja esimene löök alati GA peale tagasi tuleb…

Blah, nagu kedagi teist huvitaks!
Need kes ikka veel loevad – tublid olete. :)
Mina ei kavatse nii pea alla anda, seda enam et juba teisipäeval (!) saan oma isiklikku pilli kallistada. Võtan vastu pakkumisi pilli nimele – parima nime pakkuja saab ristivanemaks ja esimesele veebikaamerdatud kontsertile esireapileti. Kes teab ja mäletab siis minu esimese instrumendi nimi oli Heiki ja ta oli klassikaline kitarr. Paluks siis nüüd ideid sitarikese ristinimeks.