Igatsemised filosoofilises võtmes

Miks ma ei kirjuta?
Sest eriti midagi ei toimu, magan kella 1ni, ajan ennast üles, nokin niisama ja lähen tööle. Töötan-töötan, tulen koju ja otse magama. Natuke selline eel-Camus’lik seisund, kus varsti tuleb tõdeda, et jah…iiveldama ajab.
Ja need hämaroleku-seisundid, enne ja pärast und, veedan reeglina mõeldes kirjutamisest, kirjutamata jätmisest (mitte tingimata blogosfääris) ja teatrist. Ja teatrisse kirjutamisest. Selline natuke unistamise-, natuke nukrameelsuse ja üsna palju tavapärases loominguvalus vaevleva avaldamata tegelase-maiguline süžee.

Aga ma ei kirjuta ka sellepärast, et mul on suur koduigatsus. Nagu protesti mõttes siis vist.

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s