Kultuuri-uuringud: Kasti pakitud

Kristelile

Uurin, mis ma uurin, ikka tuleb (kartong)sein ette.

1) Kasutan ülikoolis omandatud teadmisi, aga need on ajaloost ja ammusest Indiast…ning olen üsna kindel, et need enam ei kehti.

Vanal hallil ajal, kui aarialased olid üle kogu Dekkani platoo pudenenud, draviididega segunenud ja kõrgklassi positsiooni omandanud, jagunes kastikord ehk varna (“värv”):
-Braahmanid (Brahmins) ehk preestriklass. Ühiskonna kõrgeim järk, kes tegeles puhtalt teaduse, hariduse ja eelkõige rituaalidega ehk jumalatega suhtlemised.
Braahmanid olid kirjaoskajad, haritlased ja pühamehed. Kuriteod, mis olid suunatud nende vastu, olid kõige raskemat järku; kuriteod, mis nemad sooritasid olid hirmsad vaid seetõttu, et nemad pidid olema ühiskonnale eeskujuks, ent karistused olid (isegi mõrva eest) leebed, võrreldes “silm silma vastu” seadus, mis teistele kehtis.
-Kšatriad (Ksatriyas) ehk ülikud, kuhu kuulusid kuningapere ja sõdalased – need kaks olid tihedalt seotud, kuna ajaloolised kuningad olid tavaliselt sõjapealikud ja edukaimad sõdalased. Nemad tegelesid sõjapidamise ja riigijuhtimisega, kuid nende võim ei ulatunud preestriteni, kes paistsid kõigest maisest kõrgemal seisvat.
-Vaišjad (Vaisyas) ehk põllumehed, kaupmehed ja käsitöölised, kes kvalifitseeruvad ehk keskklassina, tehes igapäevaseid asju ja toimetusi, segunemata liiga palju kõrgemate kihtidega.
-Šuudrad (Sudras) ehk teenijad, sulased…alamklass.
-Puutumatud, paariad (untouchables, tänap. Dalits) ehk…puutumatud. Kõige alumine kiht, keda põhimõtteliselt ei olnud teiste jaoks olemas, kui nad just piiri ei ületanud ja kontakti ei otsinud. Tegemist on kas šuudraklassi kõige madalama osaga või kastitutega – vanal ajal sisserännanud, sõjavangid, jne.

Kuna tänapäeval kuningaid ja sõjamehi siin niiväga ei ole ja pintsaklipslasi ei oska nagu liigitada, siis on loogiline, et asi on muutunud. Aga kuidas?

***

2) Püüdsin internetis artikleid lugeda, aga artikleid on tohutult ja sisu suhteliselt vähe. Palju on kirjutatud sellest, kuidas kastikord vanasti toimis, aga seda ma juba tean. Khm, olen ju diplomeeritud indoloog, he he. Siis on pikki ja lohisevaid tekste poliitikast ja poliitikutest ja siis äärmiselt subjektiivseid kirjatükke kellestki, kes kuskil kastis istub ja asja ainult oma silmade kõrguselt näeb.
Nii oli kõige “informatiivsem”, aga ka ilmselt kõige vähem objektiivne tekst www.hinduwebsite.com leiduv artikkel, mida kopeerida ei saanud, nii et kirjutasin siis peamised punktid välja.
Nota bene: Need on parafraseeritud, aga püüdsin lihtsalt lühidalt kokku võtta, mida üks autor on asjast arvanud. Tegemist ei ole mingi absoluutse tõega ega definitsiooniga, aga asi paistab klappivat sellega, mis muud allikadki kirjeldasid ja Bharad mulle rääkinud on.

Kastisüsteem tänapäeva hindu ühiskonnas:
-puutumatus on tõsine kuritegu, kuigi kastisüsteem on siiski väga tugevalt olemas.
-Eri kastide vahelised abielud on endiselt mõnel pool (eelkõige väga traditsioonilistes peredes ja maakohtades) põlu all.
-Kõrgema kasti inimesed ei ole rahul valitsuse poolt seatud piirangutega, mis soodustavad äraspidiste – ma ei tea kas see sõna on õige…inglise keeles on väljend backward caste (Liisbeth, arvamus?) – kastide inimestel postisioone saada nii töökohtades kui haridusasutustes väljaspool tegelikke pingeridu, mis tuginevad nt testitulemustele või kvalifikatsioonile.
-Kastikonfliktid tekitavad vihavaenu ja vägivalda – eelkõige maakohtades, kuid ka kolledžites.
-Paljudes ühendustes, koolides jne, grupeeruvad inimesed kastipõhiselt.
-Poliitikas on kastikuuluvus väga võimas näitaja. Paljudes osariikides on parteid iseloomustav just seda toetava peamise kasti poolehoid.
-Templites toimub endiselt diskrimineerimine, ennekõike preestrite palkamisel eelistatakse eranditult braahmaneid.
-Kaugemates paikades, maakohtades toimub endiselt diskrimineerimine kõige üldisemal moel – madalamast kastist inimestel ei lubata näiteks samast kaevust vett võtta ega samas lauas istuda.


(Flickri pilt)

3)Trivia
-sõna “dalit” tuleb marathi keelest ja tähendab “rõhutud”, “purustatud”, “tükkideks lõhutud”.
-braahmanid on täiesti olemas, samuti vaišjad; kuninglik ehk kšatrija kast ei tohiks enam eksisteerida, kuna sõdureid ja kuningaid ei ole, küll aga nimetavad omad inimesed end ülikute järeltulijaiks, nii et see on vaieldav. Puutumatute või madalaima klassi kohta on poliitiliselt korrektne ja paberimajanduses kasutatav mõiste scheduled cast ehk plaaniline kast. Vahepealsete klasside, alamklasside ja jaotuste kohta käib backward cast ehk siis see äraspidine või tagurpidine või…tagamine…

Lõpuks…

4) Küsisin Bharadilt, kes ütles, et ta ei taha sellest rääkida.
Kui küsisin miks ta ei taha sellest rääkida, siis jõudsin peale kurtmist, kuidas see on endiselt nii mõjuv põhjus miks päevas kümned ja kümned inimesed surevad, korruptsioon vohab ja ebaõiglaselt asi otsustatakse, selleni…et ta ikkagi rääkis mulle kastisüsteemist.
Nota bene: Tegemist on kiirete märkmetega vestluses, kus ma eriti midagi küsida ei osanud ja kus vastaja osas on samuti mitte kõige objektiivsem tegelane. Aga ikkagi, kelleltki, kes…on “kastis”. :)

Kastikord tänapäeval:
Asi mida mina ei teadnud on see, et KÕIK inimesed Indias on kasti pandud, mitte ainult hindud – ka kristlased, moslemid, ateistid ja budistid on mingid kastis. Mingi grupp kristlasi – Bharad ei mäletanud millised täpselt, võibolla protestandid, pakkus ta – käivad braahmanikasti alla. Moslemid ja muud religioonid on backward kastid.
Vastavalt sellele jaotusele on paika pandud kohad ülikoolides ja kolledžites ning riigiasutustes – 10% braahmanitele, 10% ühele ja 10% teisele kastile, 10% Dalititele ehk *sosinal* varasematele puutumatutele, jne. Hoolimata sellest, et võibolla olid braahmanipoiste eksamitulemused kõige paremad, saab neid ikka sisse vaid protsendialusel.
Miks?
Bharadi sõnad: Kui braahmanitel on üldjuhul üleoleku-, siis teistel kastidel ja eelkõige madalamatel on sellevõrra metsikum alaväärsuskompleks, mis ajab viimaseid pidevalt protestima ja “Diskrimineerimine!” kisama. Nii on nad enda kasuks igasuguseid erisoodustusi välja ajanud…
Aga kuidas siis jääb selle ajaloolise erilise seisusega, mis braahmanitel oli; puha preestrid ja õpetlased?
Ei, seda enam ei ole. Vähemalt teiste silmis mitte.
Ma segasin Bharadi jutu vahele, küsides, et see kõik on ju peamiselt kuskil maakohtades ja külades ja kaugemates paikades – mitte siin, mitte uhkes ja kaasaegses Bangalores!?
Bharad viipas käega kuskil juhuslikus suunas: “Mine linnaserva, mäletad, sinna kus me tsikliga käisime ja madu nägime. Seal on külad, kus just needsamad iganenud reeglid kehtivad. Kui ma tee ääres mingi tütarlapse käest juhtnööre küsin ja keegi seda näeb, lööksid nad mu maha…”
Oota, ütlesin mina, aga sa oled ju braahman. See on nagu…kõige ülemine kiht, mis peaks…
“Ei! Nad vihkaksid mind sellepärast veelgi rohkem.”
Kui keegi seal meile kallale oleks tulnud, kaklust kiskunud…ja Bharad talle hirmsal kombel viga oleks teinud, ka siis oleks omakohus põhinenud sellel vaekausil.
Bharad käis paar aastat Chennais koolis, kuna ta isa oli seal tööl. Uues koolis pandi ta kohe paika ning kompott, et lõuna-indialase kohta on ta üsna heleda nahaga, Bangalorest pärit, väga hea inglise keele oskusega ning lisaks veel braahman asetas ta kuskile toiduahela allaotsa.
Kummaline kummaline tagurlik loogika.
Üldisematel teemadel spekuleerides jääb ikka kõrvu see, et kui võimalik, siis hoiavad sama liigi esindajad kokku…on see siis koolis, poliitikas, ametiasutustes või uute perede loomisel. Jah, korraldatud abielude puhul on see üsna oluline, et pruut ja peigmees oleks samast alakastist, mitte lihtsalt huupi ühe pulga peal.

Paistab, et ajalooliselt kõrgele roninud preestritel on endiselt käsil pikk kukkumine…

Mäletan paari kuu tagust istumist ühe Bharadi sõbra juures, kus lõbus plika mult uuris, et kuidas see siis toimib teil. Mina heitsin naljatades vastu, et mis ta ikka, raske saab olema, ta on ju braahmaniperest ja…
“Baddy on braahman?” ahhetas tütarlaps. “Ossa raisk, terve see aeg kolledžis koos ja ma ei teadnudki. Vishnu, kas sa teadsid, et Baddy on braahman?” (Minu poole tagasi pöördudes tegi ta kaastundliku näo.)
“Oi jah, see saab raske olema…”

Sel ajal arvasin et ainus asi selles mis takistab on konservatiivsed vanemad ja erinevus kultuuritaustas, aga paistab, et see kastiteema ei ole üldse mingi aardekirst…

…vaid hoopis koledusi täis Pandora laegas.

7 responses

  1. ma olen lihtsalt hämmingus.

    öeldakse ju, et maailm on väike. Mu meelest on suur. Liigagi suur. Ma ei suuda ja oska mõista kõike neid erisusi.

    Ma olen ilmselgelt liiga piiritletud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s