Tutti-frOOTY – 3.1 Pajuvitsad vol.1 ehk botaanika-aias

Viimase p2eva hommikueinet plaanides proovisime mitut kohta, aga paistis, et kui pyhad ja n2dalavahetus m88das on, ei taha enam keegi hommikul mingeid kliente ja s6itsime mitmest kohast sama targalt tagasi, sest kell 11 olid endiselt k6ik suletud v6i ilma s88gita.
Minul k2isid endiselt neelud selle toreda Willow Hill koha (kus me esimesel p2eval k2isime) prantsuse praesaia j2rele ja panin ette, et l2heme uuesti sinna.

Astusime uksest r66msalt sisse…meie poole tuli siuke upsaka n2oga kelner ja kysis (Kuidas ma saan teid aidata? Kas soovite lauda?):
-Mida te tahate?

Olin natuke jahmunud, aga hea kyll, igayhel on halbu p2evi…
-Syya?
-Praegu ei saa, me koristame.

-Kas midagi ei saa? (Selline ylbus ajas meid ka ebaviisakaks!)
Kelner l2ks midagi pomisedes k88ki ja tuli natukese aja p2rast tagasi.
-Tulge tunni aja p2rast.

K6ndisime sealt natuke tusaselt minema. Mis kuradi teenindus siuke on, me olime sellep2rast tagasi tulnud, et seal nii tore oli. Nyyd oli nagu mingi kuradi… Ma ei tea.
Proovisime veel yhte-kahte kohta, aga sama lugu.
K6hud tyhjad, hakkasime vaikselt oma uhkust alla neelama.
-Mis oleks kui viidame tund aega aega ja siis l2heme sinna Willow Hilli tagasi. S88k oli ju ikka jube hea.
Aga mida tund aega teha?!

L2ksime botaanikaaeda. Botaanikaaed oli p6him6tteliselt park, mis oli erinevaid puid ja peenraid ja kasvuhooneid t2is, aga peamiselt oli see suur muruplats, kus esmasp2eva koht ebatavaliselt palju inimesi istus, m2ngis, k6ndis, aega surnuks l6i.
Nii meiegi.

Advertisements