Tutti-frOOTY – 2.4 Jumalavallatud juuksenõelakurvid

Sim’s Park ei pakkunud eriti peale mullitamise ja niisama tilulilutamise midagi, rahvast oli palju ja meil oli endiselt palju n2ha.
Niisiis arvas Bharad, et pakime selleks korraks ennast Coonooris kokku ja asume pikale reisile Mudumalai Loodusparki, mis on Ootyst oma 30km.

Ei osanud esialgu nagu midagi selle peale kosta, kysisin ainult kas ta on ikka kindel, et meil aega on. Oli kyll kindel.
Mida muud siis kui tsikli selga, ylesm2ge Ootysse ja siis sama teed tagasi, kust bussiga tundide viisi sinkavinka ylesm2ge venisime.
(Kahjuks v6i 6nneks oli sel hetkel bussis liiga pime ja olin liiga v2sinud, et aknast v2lja vaadata…muidu oleksin ehk varem teadnud, et see ei ole ainult ilus vaade ja allam2ge viuh!)

S6itsime, hoidsin k6vasti kinni, rohkelt kurve ja allam2ge minekut…

…ja siis j6udsime l6puks selle teeni, mis m2est alla viis. Silt 2000m yle merepinna ja 1/36 hair pin bend panid mind raskelt neelatama.
Saate ikka aru, mida “juuksen6elakurv” t2hendab?

See on juuksen6el —>

Ja see koht kus metall paindub mingisugune kuramuse 200 kraadi tagasi, on see, mida kurviga v6rreldakse…

SEE OLI NII ÕUDNE!

…31/36 juuksen6ela, Bharadi pigistamist, pidevat signaalitamist ja hinge kinni hoidmist hiljem…


…n2gime avariid.
Minibuss oli 32/36 juuksen6elas katuse peal, esimene auto oli peatunud ja mehed venitasid inimesi bussiakendest v2lja.
Minu esimene reaktsioon oli ei-ei-EI! Ma ei taha mingeid laipu ja verd ja jubedust n2ha peale seda, kui ma nii jubedalt kogu seda kuradi allatulekut neednud olin ja me pidime t2na veel uuesti sama teed pidi yles minema.
Bharadi esimene reaktsioon oli, Me peame appi minema.
Noh ja siis loomulikult l2ksime.
Ma ei tea kuidas nii jubedas kohas ja bussiga sai nii 6nnelik 6nnetus juhtuda – inimesed olid vaid p6rutada saanud, yks naine nuttis hysteeriliselt ja kaks v2ikest tydrukut lihtsalt hoidsid yksteisest k6vasti kinni ja vaatasid suurte kurbade silmadega, kuidas juhti eesistmelt v2lja pyyti tirida.
Ma ei osanud midagi 8elda ega teha – Bharad l2ks koos meestega bussi uuesti 6igetpidi lykkama – mina v6tsin rattakotis veepudeli ja ulatasin selle k6heldes inimeste poole…
V2ike asjaliku olemisega poiss v6ttis selle v2ikese naeratusega t2nulikult vastu ja pakkus vanemale naisterahvale, kes raskelt teeserva istuma oli vajunud.

Natukese aja p2rast oli kortsus buss taas ratastel ja meie abistamisel ots peal – ega yhe punase tsikliga kymmet inimest kaugele vii.

Bharad vaatas mulle t6siselt otsa ja ytles et saab aru kui ma edasi ei taha s6ita – v6ime tagasi hotelli minna.
Ytlesin, et kui minu teha oleks, siis ma ei s6idaks kuskile, aga sama teed kohe tagasi minna ma kyll ei taha ja ennemini v6tan need viimased 3-4 juuksen6ela ette, kui et tuldud teed tagasi tiksume…

(jätkub…)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s