Reede 13…

…v6tsin vaba p2eva. Ytlesin Raikile, et vat, ebausu t6ttu eelistan koju j22da, et taevas p2he ei kukuks. Raik arvas et see on piisav p6hjus ja kinnitas mu vaba p2eva.

Otsustasime Bharadiga ebausu kiuste midagi toredat teha ja uuesti Bannerghatta rahvusparki minekut proovida.

6nnestus.
Ilm oli meeldivalt pilvine (m88dah6ljuv madalr6hkkond on 6htused vihmad ja p2evase jaheduse toonud) ja istusime juba rahvast t2is safaribussi.
Kui p2ris aus olla, siis oli suht tobe – istusime taga otsas vahek2igus (st pika istme keskel), mis t2hendab, et aknaid, mis safaris6idul suhteliselt olulised on, meil ei olnud. Iga kord kui buss peatus ja inimesed 2gasid, et n2e tiiger, ajasime ennast pysti ja yritasime kuidagi teiste selja tagant n2ha.
Bharad tegi m6ned pildid ka, aga kahe aasta taguse yksik2iguga, kus mind bussi etteotsa istuma pandi, mis maksimaalselt vinged pildid v6imaldas, noh, sellega v6rrelda ei anna. Aga tore oli ikka ka.
Enne s6idu l6ppu peatuti veelkord ja kysiti, kas keegi liblikaparki tahab minna.
Miks ka mitte, ytlesin mina ja tippisime bussist v2lja.
Liblikapark oli ilus puid, p66said ja liblikapilte t2is park, kus vahest rohkem kui tavaline oleks, liblikaid ringi lendas.
Pargi taga otsas oli suure liblikakujulise sissek2iguga kuppelmaja, kus siis veelgi rohkem liblikaid ringi laperdas, ilusaid puid ja lilli kasvas ja keskel asuvas veesilmas kymmekond koid (kullakarva suured kalad) ringi ujus.

Googli pilt

Huikasime seal kaja m6ttes tykk aega, kl6psutasime pilte teha ja tiksusime siis rahvusparki tagasi.

S6ime yhed j22tised, et ringikondamiseks j6udu ammutada ja v6tsime siis k6ik puurid ja aiad j2rjest ette.
Bharad tahtis usse n2ha ja meeldiva ilmaga andsid ussid ennast n2ha ka. Hiigelsuur pyyton ja kuningkobra ja mingi niisama peenike uss ja isegi selle mao, keda me looduses n2gime, v2ike vend.
Siis vaatasime kilpkonnasid, kes reeglina minu jaoks suhteliselt igavad on, aga kui nad s6rmepikkused, erkrohelised ja umbes 10 000 kaupa on, siis olen ausalt 8eldes t2iesti vaimustuses – nii vaimustuses, et Bharad ytles, et teab Shivajinagaril kohta, kus illegaalselt kilpkonni myyakse, et l2heme ja ostame omale ka?
Siis olid need va ogalised…ee…noh?! Okassead? Ei. Need mingid naljakad saarman2oga loomad, kellel ogad seljas on.
Siis tulid krokodillid. Krokodillide osas oli k6ige naljakam asi kass.
Jah, tavalise mustakirju kodukassi moodi, aga see pidi kyll yks enesetapjalik v6i lihtsalt peast soe saabasteta kass olema, sest krokodilliaia kivimyyril balansseerides kukkus ta lihtsalt kolksti teisele poole aeda ja tiirutas seal n2ljase olemisega dinosauruste vahel ringi.
Krokodillide k6rval n2gin looma, kellest varem kuulnud ei olnud, aga kes tugevalt maailma loomariigi nummilisti top 3 koha sisse v6tab – India hiigelorav.

Googli pilt.

Punakas-oranz piiiika-piiiika koheva sabaga suur orav istus 6rrel ja kr6bistas oksa syya. S6brad-kaaslased olid koha leidnud suurtes savipottides ja vahtisid, pead v2ljas yksteisega t6tt. Ja yhest potist oli ainult kohev saba v2ljas.
Tegin uiiiiii, ja pyydsin peenikeste puurivarvade vahelt pilti pigistada, aga ilmselt ei 6nnestunud…
Siis v6tsime reas ahvid ette, kes kuidagi r22baka v2ljan2gemisega olid, yksteisel peaaegu karvututelt selgadelt kirpe otsisid ja niisama ennast kratsisid.
Sebra oli triibuline nagu ikka, kuidagi yksildane ainult ja elevant ei olnud ilmselt kuulnud, et toiduga ei m2ngita, sest kogu v2rske roheline hein, mida pruun poiss pyydlikult talle hanguga serveeris, leidis tee elevandi laiale seljale, kus see siis nagu rohuvaip turritas.
Paabulinnud olid ka v2gevad, sest kes teab mis p6hjusel laiutas nii isane albiinopaabu kui ka tavaline sinkjas lind oma suure sabaga, just nii nagu k6ik alati ootavad et ta teeks. Ja paabu ei valmistanud pettumust.

Ega ma nyyd kedagi ega midagi ei unustanud…

Ahjaa, kui ma paabulinnupuuri juurde tippisin, sikutasid kaks v2ikest india last ema varrukaid ja ytlesid t2is hingetuks tegevat veendumust,
Look, Mum, a Euroopean, a Eurooopean!
(Just nii nad seda ytlesid, pika ooga, “jurooooopian”)
Mine veel kurat loomaaeda, saad ise eksponaadiks.
Aga samas, myts maha, eksole – ameeriklaseks ei peetud, austraallaseks ka mitte. Jurooopian oleks justkui otsaette kirjutatud.

Igatahes l2ksime kuskile s88ma ja siis kustusime kodus arvutist midagi vaadates varakult, sest j2rgmisel p2eval pidi Rock Ethos olema ja Bharad varavalges juba kontsertipaigas olema.

3 responses

  1. Aga loom ise on jube nummi.

    Tiigreid oli…kyll. Ma arvan et peatusime umbes 5-6 juures, aga aias (ravil? sanatooriumis? niisama vangis?) oli neid oma 5 tykki veel. Ja valgeid oli ka sekka visatud. Pildid ootel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s