Kuidas me prohveti sünnipäeva tähistasime

Eile oli Raiki synnip2ev. Ja moslemite Prohveti synnip2ev. Igatahes oli emba-kumba puhul t88lt vaba p2ev ja m6tisklesime Bharadiga mida siis oma vabadusega ette v6tta.
Otsustasime Bannerghatta rahvusparki minna ja vabas 6hus loomi vaadata kuni mu pesumasin millalgi p2rastl6unal kohale tuuakse.

S6itsime siis parki…ja see oli pyhade puhul suletud.
Ega siis l6bu ei saa 2ra j22da, olime positiivsed ja otsustasime sellegipoolest linnaservas metsikus looduses ringi tsiklitada.

Metsik loodus on m2ed, konarlikud teed, avarad lagendikud ja pisikesed 6-7 majaga kylad, kus talupidajad mangosid kasvatavad ja kitsesid karjatavad.

Kihutasime m88da tolmavat kruusateed ja m88dusime ilusast kivimyyrist.
Sweetie, ytles peika, ma teen sust pilti. Mine seisa seal.
Tippisin kuulekalt myyri juurde ja n2gin silmanurgast, et midagi liigutab. Enne kui suur valge sisalik ennast kivide vahele j6udis libistada, tegin ahhhhhhhhhh. Jube myrakas oli, aga ilus siuke. Yldse mitte nagu peaaegu l2bipaistvad s6rmepikkused gekod, kes kylmkapi taga naksuvat h22lt teevad.
Ootasin vaikselt, et ta uuesti v2lja tuleks, et saaks pilti teha, aga h2belik roomaja j2i peitu.
Siis tegime hoopis minust pilti. Ja myyrist.

Vaatan, kaugelt tuleb inimene. Vaatan l2hemalt, ei olnudki inimene. Oli neiu.
Vaatasin veel l2hemalt, polnud neiu ka – oli hoopis kamp eunuhhe.
Ehk:
Tagasi tsikli juurde minnes n2gime, et kaugemalt tulevad m88da teed mingid naised, kes hirmsasti lehvitavad ja huikavad.
S2ttisime ennast rattale, kui kepsakad “neiud” l2hemale j6udsid ja meile 6husuudlusi saatsid.
Kuradi eunuhhid, sisistas Bharad, kes neid (nagu vist 99% kohalikest) silmaotsaski kannatada ei v6i. Tegemist on siis naiseriietes meestega, kellel enamjaolt meheau koduste v6tetega eraldatud on ja kes oma kurba saatust prostituudina elatist teenides kannavad.

Guugeldatud pilt

Nojah, huikasid need graatsiad mis nad huikasid, meie midagi ei vastanud, kuigi mina vaatasin neid kyll suure huviga.

S6itsime edasi.

N2gime ilusat tiiki, kus naised ja “naised” ennast ja pesu pesid.

Ristisime selle Transatiigiks ja s6itsime edasi. N2gime armsaid kylasid ja mangosalusid ja trepp-p6ldusid ja pyhvleid ja k6ik inimesed kellest me m88da s6itsime muudkui lehvitasid ja huikasid.

S6idu l6pp-punkt pidi kosk olema, kuigi praegusel aastaajal olevat see suure t6en2osusega kuiv. Mis siis ikka, loodus oli selle eest imekaunis.
Kl6psutasime muudkui pilte teha, endast ja ymbritsevast.

Hoolimata t6siasjast, et vihma ei ole siin peale novembrikuud sadanud on puud ja p66sad h2mmastavalt rohelised, varieerudes heledast tumeda ja sinkjast pruunini.

M88dusime v2ikesest veesilmast, mille 22res m2letsesid pyhvlid ja peal 6itsesid roosad lootoslilled.

J6udsime yhe m2e otsa, kus olid varemetes majad ja miljoni ruupia vaade ymbritsevale loodusele.

Kuna altpoolt kostus joobnud meestekamba h22li, siis pikemalt seal peatuma ei j22nud, kuna sellistes looduskaunites kohtades v6ib peksa ja v2gistatud saada. Lasime sealt jalga enne kui miski meie r66msat meelt tumestada v6inuks.

Tagasiteel peatusime toreda tiigritempli juures

ja sel hetkel kui uuesti rattal tuure yles v6tsime, otsustas yks pikk tegelane yle tee jalutada.
Mootorratta kummid vilisesid kruusasel teekattel kui peika v6rkkestale peegeldunud kujutis ajus infoks t88deldi ja selle peale k2sklus pidurit hoidvatele s6rmedele saadeti.
Risti yle tee lookles oma pooleteist kuni kahe meetri pikkune kuldset halli karva kobra, kes urisevat kaherattalist looma tajudes kannapealt end ymber p88ras ja metsikult vingerdades tagasi kuivanud rohuk6rte vahele.

Olime Bharadiga m6lemad jahmatusest t2iesti tummad.
Me n2gime ussi, ytlesin talle.
Misasja? kysis ta.
Uss. T2hendab eesti keeles madu.
Uss, proovis Bharad. Tore s6na, ytles ja s6itsime edasi.

Edasine tagasitee m88dus suuremate yllatusteta, sisalikud ei lasknud ennast ilusa myyri juures n2ha ja isegi eunuhhid olid kuskile kadunud. Ainus p6nev asi oli enne rahvuspargi juurde tagasij6udmist suure graniitkalju otsas paiknev tempel, kuhu oli kogunenud korralik n6uka-stiilis suhkrusaba.

Koduteel k2isime v2ikeses kilest ja taimedest tehtud lehtlarestoranis hirmus petersellist biriyanit s88mas ja siis tagasi koju pesumasinaonusid ootama.
Aga me n2gime ussi, ytlesin Bharadile sosinal-susinal nagu r22giks suurt saladust.
Jah, n2gime jah. T2na me n2gime ussi.

4 responses

  1. Issand, ma just lugesin eile üht Dehli ajaloo raamatut, kus oli veidi juttu ka eunuhhidest. Nad tundusid niiii lahedad!! Kui mõnega neist sõbraks saad, anna teada, eks! ;)

  2. Issand, ma just lugesin eile üht Dehli ajaloo raamatut, kus oli veidi juttu ka eunuhhidest. Nad tundusid niiii lahedad!! Kui mõnega neist sõbraks saad, anna teada, eks! ;) sõbrannaks st

  3. Ma kahtlen et ma nendega v2ga s6brannatan. Niipalju kui ma kuulnud olen, siis nad on yhed ebameeldivad tegelannad: poevad kuskile sisse, poodi n2iteks ja siis teevad shokiteraapiat inimestele ja t6stavad oma sarisabad yles…ja n2itavad seda mis neil on ja ei ole.
    Ja siis kui sa neile raha ei anna, siis nad sylitavad ja kyynistavad ja vannuvad nagu kurjad kassid.

    Suht nagu oleks siuke kole 24/7 PMSiga s6branna… Ei kiinosta eriti.

    Vaadata on tore neid ja see kui nad “tsau” huilgavad on ka p2ris naljakas, aga muus osas j22n pigem s6brannata. :P

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s