Mine perSri Lanka vol. 4 ehk Mida teha kui turismisaarel verbaalselt jalaga makku saad

M6nikymmend minutit hiljem teadustasid reklaamtahvlid majaseintel, et oleme Colombos. Erilist suurlinna muljet see ei j2tnud ja m6nda aega hiljem m2rkasin ka vajalikku nime: Galle Road.
Wasantha kysis yhelt ja teiselt tuktuki juhilt kus 6ige koht on ja peatusime siis suure akendeta maja ees, kus ukse kohal rippus silt ‘Visa applications” ja pisut v2iksem viide Indian High Commissionile.
“Pool tundi,” ytles Wasantha ja noogutas iseenda s6nade kinnituseks.
Okei, m6tlesin mina. Pool tundi peaks piisav olema.
Ronisin tuktukist v2lja ja kappasin r66msalt uksest sisse. See oli nagu j2rjekordne piiripunkt. Kogu metall taskutest v2lja, v88 pykstelt 2ra, seljakott l2bi r8ntgeni ja ise l2bi turvav2ravate jahedalt keha kobava naisvalvuri k2te vahele.
Ymara laua taga istus noor neiu.
Kuidas ta saab mind aidata, kysis ta.
Vehkisin paberikuhjaga. Employment visa.
Are you a Srilankan resident?
Uh, no…?!
vaatasin teda umbusklikult.
Then we can’t help you.
Ha,
naersin mina ja panin selle arusaamatuse syyks. Tatsusin asjalikult neiust m88da ja parkisin ennast teiste ootavate inimeste k6rvale.
M6ne minuti p2rast tuli kabinetist yks onu v2lja, kes siis ootajate pabereid vaatas ja m6ned neist enda k2tte j2ttis. Minuni j6udes ulatasin talle oma avalduse ja paberid.
Employment visa.
Sama kysimus – kas olen Sri Lanka kodanik.
Ei, ytlesin tigedalt.
Aga seda viisat saavad siin taotleda ainult kohalikud. Te peate oma saatkonda minema. Sorry, ytles onu ja p88rdus minekule.
But noone told ME that, pyydsin protesteerida.
Sorry, kehitas onu 6lgu ja jalutas minema.

S6natult astusin yksest v2lja, v6tsin oma seljakoti ja k6ndisin 6ue.
T2ielik segadus, viha, shokk ja k6ik muud negatiivsed tundmused korraga, oli tunne, nagu oleks mul vaip jalge alt 2ra t6mmatud, jalaga makku l88dud ja selle eest ligi 20 000INR kasseeritud.
Pisarad kippusid silma.
Jalutasin nagu l2bi udu tagasi sinnapoole kust vaid viisteist minutit nii ootus2revalt tuktukis tulnud olin ja vilksamisi netikohviku silti m2rkasin.
K6ndisin pikalt pyydes m6tetes tulutult selgust saada.
Komberdasin h2marasse netipunkti, kus oli yks arvuti ja osutasin sellele.
Please, ytles tyyp ja t6mbas mulle sharmantselt tooli laua alt v2lja.
Istusin. Avasin Messengeri akna ja puhkesin nutma.
Kirjutasin Katile – kes oli yks v2hestest kes sel kellaajal (Eestis oli kell vist pisut pool yheksa l2bi) online oli – ja ulgusin vahepeal salli sisse. Palusin tal mu ema ja Bharad kiirkorras netti kutsuda (kuna minu telefon ei funganud).
M6ne aja p2rast r22kisin juba Fahadiga, siis emaga ja l6puks j6udis ka Bharad chati. Iga kord kui neile lugu seletama hakkasin, keeras keegi kraani mu silmade taga uuesti lahti ja poolpimedana trykkisin oma trag88dia msni-akendesse.

Pooleteist tunni p2rast oli s6jan6u valmis, mina enamv2hem maha rahunenud (st kuivade p6skedega) ja kogu l2hiringkond tagajalgadele aetud.
Fahad helistas Srilankan Airlinesi et kysida, kas ma saan oma tagasilennu varasemaks broneerida.
Emaga m2ngisime v6imalikud stsenaariumid l2bi, mis enamjaolt p22disid minu Eestisse minekuga.
Aga eelk6ige tahtsin sellelt saarelt minema saada – yksk6ik kas otse Helsinkisse, Chennaisse v6i (parim variant) tagasi koju…Bangaloresse.
Maksin neti eest ja k6ndisin l2bi pilvise Colombo keskp2eva tagasi viisapunkti juurde, et vaadata, kas kaks tundi hiljem ka Wasantha seal veel ootab.
Ootas kyll.

Visa, yes? kysis ta s6bralikult.
No, things are bad. Raputasin murelikult pead.
Wasantha naeratus ei kadunud kuskile, ta ei saanud nagunii aru.
Summer House?
No.
Vaatasin teda otsustavalt ja ytlesin,

Airport.