Isegi Indias

Minu eksir2nnakud – v6i siis Bharadi tsikkel – viisid mu taaskord arstide juurde. Eelk6ige kuna Zolfresh, unerohi, tekitas kummalisi ja hirmutavaid k6rvaln2htusid – peap88ritust, topeltn2gemist, disorientatsiooni, jms.
Esmasp2eval ei olnud aga dr Santhosh Kumar seal, tema asemel v6ttis patsiente vastu imetore ja armas dr Bawani Anand. Juba ukse taha kostus r66msameelne kutse minu nimele ja sisse astudes tervitas mind laia naeratusega nooremapoolne naisterahvas.
I thought Annika is a peculiar name for an Indian, ytles ta.
Minu mure 2ra kuulates arvas ta, et Zolfresh minu eas ei ole hea m6te ja peaksin selle v6tmise kohe l6petama. Samuti ei tahtnud ta midagi muud kirjutada, vaid suunas mu psyhhiaatri jutule, et saaksin unetuse p6hjuse j2lile.
Ootasin pisut aega j2rgmise ukse taga kuni dr Vikram Prabhu, k6hetu muinasjutuonu mu sisse kutsus.
Kysis pisut mu p2ritolu ja v2rkide kohta, ristas s6rmed ja pani pea viltu nagu v2ike pruun lind.
What is your worry?
R22kisin. R22kisin algusest peale unetuse ja kui ta seda pisut vaaginud oli, r22kisin ka et mul on depressioon diagnoositud.
See muutis asja. R22kisin ka k6igist ravimitest mida v6tnud olen ja siis sujuvalt kuidas praegu meeleolud on.

Ja ta kirjutas mulle uuesti antidepressandid v2lja. Sama toimeaine mis Wellbutrinil, ainult teises pakis – Bupron.
Ja seni kuni see toimima hakkab ka Ativani uinumiseks.

L2hen 10 p2eva p2rast tagasi, et progressi v6i siis…midagi muud ette n2idata.

India ei olegi mu looduslik antidepressant nagu lootsin.
Kogu maailma t2itunud unistused ja absoluutne heaolu igas asjas ei tee kehva ajukeemiat ikkagi paremaks.

Vaatame-ootame-loodame.