T88&l6bu*

September 25
2rkasin selle peale, et kell pool yksteist helistas Bharad ja kysis kas saame enne my intervjuud kokku.
Okay, ymisesin uniselt. T6mbasin teksad jalga ja dressipluusi selga ning vedasin ennast v2lja hommikus88ki otsima. J6in yhe kiire tee ja ostsin kaks eggpuff’i – uus jumalik lemmikamps – vyrtsid, chillipipar ja keedumuna lehttaignas. Nj2mm.
N2sisin oma indiap2rast hommikus88ki suurema tseremooniata, pesin siis pea 2ra ja lugesin raamatut. Bharad pidi kell pool yks mulle j2rgi tulema. Intervjuu pidi kell kolm olema, nii et tunnike kusagil istuda, siis koju ja rikshaga DigiCaptionsisse.
Ta j6udis umbes kell yks. L2ksime Koramangala Corner House’i ja s6ime j22tist. Siis jalutasime Hungry Panda’sse, sest ta tahtis taaskord momosid ja ytles, et viskab mu ise MG Roadile, kuna peab nagunii pangas mingeid asju ajama, nii et ei hakka tsiklit koju viima.
Jalutasime poole kolme ajal Pandast v2lja sinna kuhu ta ratta oli parkinud.

Ainult, et ratas ei olnud enam seal.
Shit, they must’ve towed it, pomises Bharad kurjalt. Okay, you better take a rick to DigiCaptions, this might take a while.
Mina, silmad p2rani m6tlesin juba hooga, et ratas on 2ra varastatud ja jeebus kyll, mis nyyd saab. Hirmus paha tunne oli, aga aeg tiksus kole kiiresti ja intervjuule hiljaks j22da ka ei tahtnud. S6itsin rikshaga MG Roadile, kimasin uksest sisse ja maandusin punkt kell kolm admini laua juures, et oma kohalolek teatavaks teha.
Ootasin pisut aega, kuni turvamees mu yhte kabinetti eskortis, kus mind kolm naisterahvast ja muheda olemisega t2htsa n2oga mees ootasid.
Naeratades palusid nad mul istet v6tta, tutvustasid end ja ytlesid, et neid on seal nii palju, sest keegi ei ole enne eestlast n2inud ja k6ik tahtsid intervjuul osaleda. Ha.

Intervjuu oli hirmus tore, naersime ja r22kisime mu eelmistest t88kohtadest, sellest mida k2esolev pakub ja eeldab, kes mind soovitas ja keda tean, miks ma yldse Bangalores olen ja m6nest asjast veel.
Kuigi me veel k2si ei l88nud ja kuskile alla ei kirjutanud on 99% kindel, et selle t88 saan, kuna lahkudes ytlesid nad, et ei suuda oodata millal ma alustan.
Nyyd pean viisa-asjad korda saama. Kui kellelgi on v2himatki aimu, kuidas turistiviisa businessviisa vastu vahetatakse (ilma, et ma Soome pean s6itma), palun, andke teada. Kui keegi tahab vabatahtlikult v2lja uurida, palun, andke teada.

Tulin sealt s2rades v2lja ja helistasin Bharadile. Saime 6ues kokku, ta oli ratta 6nneks politseist tagasi saanud – nad olid selle minema vedanud ja kasseerisid selle lolluse eest 500 ruupiat.
Igatahes s2rasin nagu auto esituli ja r22kisin kogu intervjuu talle 2ra. Muuhulgas tore uudis, et hakkan samas vahetuses t88le kui temagi – kella neljast p2rastl6unal syda88ni.
Igatahes ytles ta, et tore-tore, saame homme hommikul kokku, pani mu riksha peale ja l2ks t88le.

Tulin koju, haarasin arvuti ja l2ksin Forumisse, et viisa kohta uurida.
Astusin oma tavalise toiduleti juurde, onu seal naeratas ja enne kui j6udsin midagi 8elda kysis
Fruitsalad, huh? Ja naeris.
Eksole.
Nyyd olen ma juba etteaimatav. K6kutasin naerda ja noogutasin.
Juustu dosa ja puuviljasalat hiljem ei olnud seal rubla eestki wifit. S6itsin Brigade’ile ja jalutasin 5th Avenue’st m88da.
Mul tuli meelde, kuidas Sameer, mu kashmiri kihlatu (ha) ytles, et 25ndal l2heb ta tagasi p6hja. T2na on 25s.
Astusin poodi sisse ja seal oli mingi teine tyyp.
Siis otsustasin k6rvalpoodi minna, kus eelmine kord Soniaga koos moslemipoistega s6ime, sest olin seal hirmus ilusaid k6rvar6ngaid n2inud, mis mind nyyd juba n2dal aega piinanud on. L2ksin sinna, poetyybid k6ik r66msalt reas p6randal paastu katkestamas.
Hello, how are you? kysisid nad yksteise j2rel. V6ta istet, v6ta syya, mida k6ike veel.
Heietasin seal tykk aega, n2ppisin ehteid ja j6in teed. Niimoodi on poes t2iesti jumalik k2ia, r22gid maast ja ilmast, saad syya, saad allahindlust ja l6puks saad veel telefoninumbri ja lubaduse, et kui sa midagi tahad, aga praegu raha ei ole, siis v6id hiljem maksta ja muidugi kutse Kashmiri. 2ri ei pidanud nii h2sti minema, et nad igal ajahetkel ei saaks minuga koos tulla, oma kodukohta tulla ja pisut puhata.
Kui meeldiv, kas te ei arva?
Poes olles helistas Sonia Pradeepi telefonilt ja ytles, et ta on haiglas, kuna olemine ei ole sugugi paremaks l2inud. Loodetavasti saab k6ik korda.

Igatahes olen ma nyyd Brigade’i mingis pisikeses netipunktis, olen Bharadiga aku tyhjenemiseni mingeid naljasmse vahetanud ja teada saanud, et Danny l6petab t2na liiga hilja, et 6htust syya.
L2hen ja leian omale mingi ampsu ja siis koju.

Hea p2ev.

Advertisements