Kuidas rüütellikkus surnud ei ole (vaid elab kihlvedudes)

Ärkasin, lugesin raamatut, sättisin oma asju…läksin Forumisse. Netti jälle ei olnud, jalutasin Health N Glowsse, mis on teisel pool Forumit ja sealt veel natuke maad edasi, Madani juurde – leidsin sealt kummalise väikese küberkohviku.

Sealt võtsin rikša tagasi koju et enne pimedat Commercial Streetile jõuda, muud eesmärki seal polnudki, kui et Bharadile patsikumme osta, kuna ta keeldub ise „chick shoppidesse“ minemast.

Läksin rikšaga Commercialile, leidsin patsikummid, kolasin veel natuke aega ringi ja hakkasin siis MGle tagasi jalutama.

 

Peaaegu MGl, pimedal kõnniteel astus üks noormees minu juurde või pigem koputas õlale.

Exuse me, miss, ütles ta häbelikult. So sorry to bother you but may I take your hand, please? It is a bet, you see, selgitas ta.

Ulatasin umbusklikult oma käe, mõeldes, et kas asi on hennas või milles. Noormees võttis hellalt mu käe. 

Kummardus. 

 

Ja suudles mu kätt. 

 

Thank you, ütles ta oma häbelikul moel ja kõndis tagasi sõbra juurde, kõndides kõvasti ja võidukalt hüüdes,

I DID IT, DUDE, YOU OWE ME A THOUSAND BUCKS!

 

Ma ei suutnud kuni Java Cityni mitte muiata.

Võtsin Church Streeti Kaati Zone’ist ühe lassi ja istusin Barista trepile Bharadit ootama. Kui ta tuli, läksime Popsies’sse, andsin talle patsikummid, rääkisin talle oma seiklustest ja sõime ning tulin siis koju.

Advertisements