Mobiilne mina, pidevas liikumises

(September 17)

 

Teisipäeval ei teinud vist suurt midagi. Magasin lõunani, läksin siis Forumisse, istusin netis, ostsin tänaseks (kolmapäevaks) kinopiletid ja tulin tagasi koju. Sain kell seitse Dannyga kokku ja ostsime mulle uue telefoni – ilusa klapiga Nokia. Menüü on suhteliselt jabur, aga mida rohkem seda nokin, seda rohkem see mulle meeldib. Hind oli natuke üle 3000 ruupia, aga kuna jätsin oma vana mobiili neile sain hinnas alla ja maksin vist lõpuks mingi 2800 ruupiat, mis on täitsa soodne. Ma ei tahtnud mingeid lisavigureid, kuigi lõpuks on sellel ikkagi kaamera küljes. Mis seal siis ikka. Telefon on ilus.

Peale seda ostsin Lazeezist biriyanit kaasa ja Danny tõi mu koju, sest tal oli mingi õhtusöögi-kohtumine kokku lepitud.

 

Kella poole kahe ajal öösel saatis Bharadwaj sõnumi, et ma talle hommikul kell 8 äratuskella teeks. Ta jõudis isegi üsna täpselt 9:45 siia, aga liikluse tõttu jäime ikka filmile pisut hiljaks.

Peale filmi mõtlesime mida edasi teha. Ta tahtis pool kaks tagasi koju minna, et ratas ära viia ja taksoga tööle minna, nii et meil oli mingi kaks tundi aega. Pakkusin Cubbon Parki välja – küsisin millal ta seal viimati käis. Ta ütles, et siis kui nelja-aastane oli. Sõitsime sinna, mina kõrvuni liigutatud, sest mäletasin kuidas seal eelmisel aastal pea iga päev käisin.

Istusime aias ilusal kivipingil ja rääkisime juttu. Siis otsustasime tagasi sõita ja kuskile sööma minna. Läksime Popsies’sse. Peale kella kahte läksime välja, pidin Sonia juurde minema ja ta viis mu 80 Feet Roadile, kuigi jäi hirmsasti omadega hiljaks.

 

Sonia elab kortermajas, mis võtab üüri 1600 ruupiat öö eest – ulmekallis ja minu meelest nii ilus see nüüd ka ei ole, aga mis seal ikka. Istusin seal, kuulasin kuidas ta oma vanematega telefonis draamatas, siis lõpuks läksime välja.

Mina, Pradeep – Sonia peika – ja Sonia läksime Brigade’ile, kolasime mööda kashmiri poode kus ta tuttavad töötavad – esimesest ostsin kaks ilusat pashmina salli, teises istusid moslemipoisid põrandal ja hakkasid just sööma, nii et meil paluti nendega liituda. Jõin kohvi ja sõin mingit imehead asja muna- ja taignakäkki.

Liikusime edasi, kõikjal tundis ta inimesi ja viipas meid ja tutvustas. Siis ostsin Brigade’i nurgalt mänguasjapoest omale hüppenööri, mida juba mitu päeva mõtisklenud olin.

Helistasin Dannyle ja leppisime kokku, et saame Church Streetil kokku ja sööme õhtust. Ootasin Baristas kuni ta sinna tuli ja läksime Friendsi – kulinaariahuvilistele teadmiseks, et tellisin seenepastat ja mingi mango-koore kokteili (ja kõht sai jälle liiiiiiiiga täis).

 

Jõudsin juba kell 10 koju, mis on tavalisest oluliselt varem ja kell 11 magasin.
Kell 1 aga ärkasin üles ja enne kella 5 hommikul enam und ei tulnud.