Trallallaa

Teate, see reportaaživorm hakkab ära tüütama. Esiteks muutub mu eesti keel koguaeg nigelamaks – kõik laused algavad “ja”-ga ja kõik postitused lõpevad sellega, et sõime Corner House’s jäätist.

Aga lihtsalt et te teaksite mis ma teinud olen:
-käisime Dannyga hindi õudusfilmi “Phoonk” vaatamas. Õudne ei olnud, naljakalt üledramatiseeritud oli.
-käisime Bharadiga (täna) “Wanted”-it vaatamas. Hea oli.
-ostsin omale varbasõrmuse(d).
-lugesin Danny autos raamatut sel ajal kui nad bändiproovi tegid – proov ja raamat said samal ajal läbi.
-Käisime Dannyga Nandhinis, mis on äärmiselt peen lõuna india toidu restoran…ja kus me siis sõrmedega kana biryanit sõime. (Ema ja Kati – tuletage mulle meelde, et me kindlasti sinna läheks…pilt sellest kuidas teie kaks riisi näppudega suhu toppida püüate ja vürtsist õhkate on ootamist väärt!)
-rääkisin Loboga piiiiiiikalt-piiiiiiiikalt juttu.
-ostsin banaanimuffineid.
-ostsin juuksekreemi.
-ostsin viipekeelesõnaraamatu.
-ootasin poolteist tundi Forum Malli koridoris, et nad raisad Transiti (söögikoht kus wifi on) lahti teeks ja mulle süüa serveeriks.
-Corner House’s jäätist söönud.
-mitu ööd unetu olnud.

Eilne päev oli kohalikel vaba hindu elevandipäise jumaluse Ganesha austamise pühade puhul – kogu linnas kõlas trummimäng ja laul, kõikjal olid puud elektrituledega ehitud ja suured värvilised Ganesha kujud  olid tuledest seatud. Templite ees seisvad olid lillepärgadega üle kuhjatud.

Lobo käis täna uut korterit vaatamas. Kui see sobib siis kolime järgmisel nädalal. (Sama tänava teine ots.)

Töökohast uudiseid ei ole. Helistasin teisipäeval ja Ruchi, naisterahvas kellega kirjavahetuses olin sel teemal, ütles, et kuna neil ei ole varem eestikeele tõlki olnud, siis pidid nad mu testi spetsiaalselt tellima ja see ei ole veel kohale jõudnud.

Mul oleks vaja, et keegi ütleks ausalt kas ma olen hirmus palju juurde võtnud või kujutan seda ainult ette. Kõigile pakub hirmus suurt nalja tõsiasi, et söön nagu isa, poeg ja püha vaim kokku ja olen võimeline pärast seda ka teiste toitu proovima. Ja kõige peale jäätist sööma. Paranoia prima, aga riided lähevad kõik veel selga.

Täna Forumisse jalutades nägin suurt hunnikut koerapoegi teeservas ja tegin kõva häälega, “Aww…”

Advertisements